Statistika

Sisenedes fondi, saavad investorid oma raha eest fondi osakuid. Osakud on aktsiatele sarnased väärtpaberid, mis tunnistavad investori õigust osakesele fondist.

Kuidas leitakse fondiosaku hind? Väga lihtsalt: fondivalitseja leiab iga päev kõikide portfellis olevate varade turuväärtuse (hind x kogus) ja varade turuväärtusele liidetakse fondi kontol olevad rahasummad. Selliselt saadakse fondi aktivate turuväärtus ehk fondi maht.

Fondiosaku hinna leidmisel omab olulist tähtsust mõiste NAV. NAV (inglise keeles Net Asset Value) on võrdne fondi varade väärtusega, millest on lahutatud fondi kohustused. Ühe osaku puhasväärtuse saamiseks jagatakse fondi varade väärtus välja lastud osakute arvuga.

Fondiosaku ostuhinna saame siis, kui liidame NAVile väljalasketasu ja fondiosaku müügihinna saamiseks lahutame NAVist tagasivõtmistasu.
Investeerimisfondide seaduse kohaselt ei tohi kohustusliku pensionifondi osaku väljaandmisel fondivalitseja osaku väljalasketasu võtta.

Osaku väärtuse muutus annab investorile tulu või kulu. Osaku hinda arvutatakse üldreeglina igal tööpäeval eelmise tööpäeva kohta ning seda arvutab fondivalitseja.

Osaku hinna info uueneb veebilehel üks kord päevas, samuti eelmise tööpäeva kohta.

Tootlus väljendab seda, kui palju on fond suutnud mingil perioodil inimeste rahalisi sissemakseid oma investeerimisega kasvatada ehk teisisõnu näitab tootlus perioodi kasumit. Tootlust arvestatakse osaku puhasväärtuse muutuse alusel.

Pensionikeskuse veebilehel on arvutatud välja fondide netotootlus, st fondivalitseja tasud on tootlusest juba maha arvestatud.

Tootluse näitajaid tasub hakata arvestama ühe aasta pikkusest perioodist. Alla aastaseid tootlusi tavaliselt aasta baasile ei teisendata. Üle aastased tootlused teisendatakse liitintressi kasutades aasta baasile.

Traditsiooniliselt võrreldakse investeerimisfondide puhul kõige rohkem 1, 3 ja 6 aasta pikkuseid perioode.

Tootluse arvutamise valemiga saab tutvuda siin.

Pensionikeskuse päevastatistikas kuvatav riskitase on vastavuses fondi prospektis märgitud riskitasemega.

Kindlustusreserv tähendab kindlustusandja kohustusi (summa suurust) kliendi ees antud ajahetkel.

Reserv on raha, mida hoitakse reservis (fondides, pankades, kinnisvaras jne), et oleks tagavara, kui tekib vajadus kliendile raha välja maksta.

See on rahvusvaheliste kindlustusmatemaatiliste reeglite järgi arvutatud summa, mis kindlustusandja on kliendi huvides investeerinud (näiteks fondi või kinnisvarasse).

II samba vara väärtus, mis on arvutatud eelmise tööpäeva seisuga. See koosneb Sinu palgast ja sotsiaalmaksust tehtud sissemaksetest, muudest laekumistest ning investeerimistulemusest (kasum või kahjum).

II samba sissemaksed, mis peetakse kinni Sinu brutopalgast. Sissemakse suurus võib olla 2%, 4% või 6% brutopalgast vastavalt Sinu valikule. Need maksed on Sinu isiklik panus II sambasse.

Riigi poolt tehtud II samba sissemaksed Sinu eest. Need sissemaksed tehakse sotsiaalmaksu arvelt (4% brutopalgast) ning lisanduvad automaatselt pensionikontole.

II sambaga liitunutel koguneb I sambasse pisut vähem pensioniõigusi, sest sotsiaalmaksu jääb sinna vähem.

Pensionikontole laekunud summad, mis ei ole seotud palgast ega sotsiaalmaksust tehtud sissemaksetega.

• Intress – pensionikontole Maksu- ja Tolliameti (EMTA) kaudu laekunud maksuvõla intress. See tekib, kui tööandja on tasunud II samba makseid hilinemisega ning hilinenud maksetelt või maksusummalt on EMTA arvestanud maksuvõla intressi.

• Kindlustusseltsist saadetud – laekumised, mis tekivad juhul, kui Sina kui soodustatud isik otsustad päritud II samba vara väljamakse asemel kanda oma II samba pensionifondi. Sellisel juhul kannab kindlustusselts summa, mis muidu oleks Sulle välja makstud, üle sinu II samba pensionikontole ning see liidetakse olemasolevale pensionivarale ja investeeritakse edasi.
• Kompensatsioon – Riigi poolt pensionikontole 2023. aasta jaanuaris tehtud täiendav kanne, millega kompenseeriti sissemaksete sotsiaalmaksu osa ajutist riigipoolset peatamist, mis leidis aset 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. Maksed kompenseeriti Sulle, kui jätkasid oma palgast 2% sissemaksete tegemist ajal, mil riik sotsiaalmaksu arvelt 4% teise sambasse ei maksnud. Selle põhjal, kui palju Sa maksete peatamise ajal ise II sambasse sissemakseid tegi, arvutati II sambasse kandmata jäänud sotsiaalmaksu osa summa ning arvestati sellele juurde II samba pensionifondide keskmine tootlus perioodil 1.07.2020–31.12.2022. Saadud summa kanti II sambasse.
• Pärimisega seotud ülekanded – summad, mis kantakse pärija II samba pensionikontole pensionivara pärimise korral. Kui pärija on II sambaga liitunud ja on valinud päritud pensionivara oma II sambasse kandmise, kantakse päritud II samba pensionivara rahana või kohustusliku pensionifondi osakutena üle pärija pensionikontole (pärimine ülekandega). Sellisel juhul pärijale väljamakset ei tehta, vaid see liidetakse pärija olemasolevale II samba varale ja investeeritakse edasi.

• Vanemapensioniga seotud maksed – riigi poolt II samba pensionikontole tehtavad täiendavad sissemaksed seoses laste kasvatamisega. Neid makseid tehakse vanema pensioni suurendamiseks perioodil, mil vanem kasvatab Eestis kuni 3-aastast last. Täiendava sissemakse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust ja neid tehakse korraga ühe vanema eest iga kuni kolmeaastase lapse kohta. Laste eest, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari, tehti täiendavaid sissemakseid vanemahüvitise maksmise ajal ning täiendava sissemakse suurus oli siis 1% vanemahüvitise summast iga sündinud lapse kohta.

Kasum näitab, kui palju on II samba vara väärtus võrreldes kontole tehtud sissemaksete ja muude laekumistega kasvanud. Arvutamisel võrreldakse II samba vara suurust tehtud sissemaksete ja konto muude laekumiste kogusummaga.

Kahjum näitab, kui palju on II samba vara väärtus võrreldes kontole tehtud sissemaksete ja muude laekumistega vähenenud. Arvutamisel võrreldakse II samba vara suurust tehtud sissemaksete ja konto muude laekumiste kogusummaga.

Kui Sul on avatud Pensioni Investeerimiskonto (PIK), siis II samba vara väärtust kokku Sinu II samba vara diagrammis ei näidata ning kuvatakse teade „Väärtus kokku teadmata“. PIK‑i puhul ei ole Pensionikeskusel ülevaadet investeeringute hetkeväärtusest, kuna II samba vara haldab PIK‑i haldur. Samal põhjusel ei kuvata Sulle ka II samba kasumit ega kahjumit. Teave PIK‑i vara väärtuse ja investeerimistulemuse kohta on kättesaadav PIK‑i haldurilt.