Eesti
Uudised
Filtreeri
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

Pensionide poolaasta: indeksit on raske võita

27.07.18 Äripäev

Pensionikeskuse avaldatud andmete järgi on tänavu poole aastaga jõudnud investeeringutega plussi peaaegu kõik pensionifondid. Eriti popid on börsiindekseid järgivad rahakasvatajad.
Eestis on praeguse seisuga kokku 23 kohalikku pensionifondi, millest valdav enamik võib rõõmustada hea poolaasta üle. Parimat tootlust on tänavu andnud passiivne strateegia.
Esikohal troonib Tuleva Maailma aktsiate pensionifond, mis on poole aastaga teinud enam kui 6% tootlust. Vastavalt vahearuandele investeerib Tuleva siin 73% ulatuses BlackRocki erinevatesse indeksitesse, millesse Euroopa tavainvestor uue MiFID II reeglistiku tõttu otse paradoksaalselt investeerida ei saagi.
Tulevale järgneb 5,8% tootlusega Swedbanki K90-99 fond. See fond koosneb samuti suures osas ETFidest ja neist omakorda suurimad positsioonid moodustavad Amundi Index MSCI World UCITIS ETF (22%) ja iShares Core MSCI World (20%). Enam kui 5% tootlust näitas ka LHV Pensionifond Indeks. Kui esimese kahe fondi puhul tasakaalustavad aktsiaindekseid võlakirjad, siis LHV indeksi puhul on balansiks valitud kinnisvarafondid, näiteks iShares Global REIT.

Eesti teise samba pensionifondidest tegi kõige kehvemat poolaastatootlust Swedbanki K1 võlakirjafond, mille osaku väärtus langes pensionikeskuse andmetel 0,1%. Napilt nulli jäid ka Swedbanki teine ülisuure võlakirjade osakaaluga pensionifond K2 ning SEB konservatiivne pensionifond, mis on samuti sisuliselt võlakirjafond.
Pensionifondide aruandeid vaadates torkabki silma, et olgu tegu kas aktiivselt või passiivselt juhitava fondiga – ehk kas fond investeerib ametlikult vaid börsil kaubeldavatesse fondidesse või teeb fondijuht varade koosseisus regulaarselt oma käega muutusi –, siis lõppkokkuvõttes on pea kõikides fondides siiski ülekaalus kas ETFid või võlakirjad, üksikaktsiad on fondides pigem haruldased külalised ning kui nad ka esinevad, on nende osakaal äärmiselt väike. Näiteks Swedbanki K4 aktsiastrateegiaga fondis on küll väga palju üksikaktsiaid ja need moodustavad ka 37,2% koguportfellist, kuid sinna on samas tasakaalustamisena võetud teist niisama palju võlakirju ja 20 protsendi ulatuses ETFe.

Turu kõige kõrgemat valitsemistasu küsib fondiga liitunute käest Luminor A Plus– 1,46%. Tegu on samuti suuresti indeksitesse investeeriva fondiga, kus ülekaalus aktsiafondide ja riiklike võlakirjade osakud. Madalaimat hinda küsivad Swedbanki K1 ja SEB Energiline pensionifond Indeks – mõlemad 0,29%.
Uueks tulijaks pensioniturul on kevadel asutatud Eesti ettevõtetesse (ja Saksa autotootjatesse) investeeriv LHV pensionifond Eesti. Praeguse seisuga on seal 31% vaba raha, 36% ettevõtete võlakirju, 13% kinnisvara ning ligi 20% aktsiaid, millest tuntumad näiteks Tallinna Kaubamaja ja Tallink.
Kuna pensionifondide tootlikkus sõltub alusvara liikumisest, siis kuude lõikes võib siin esineda tohutuid erinevusi. Kui tootlikkuse hindamise alguspunktiks võtta jaanuar, siis on tänaseks plussis 13 teise samba pensionifondi, miinuses aga 10.

Mahud aina suurenevad

Eestlaste teise pensionsamba maht kasvas poole aastaga 6,5%, 3,87 miljardile eurole. Sealjuures kasvatasid mahtu 18 fondi, raha voolas välja viiest fondist. Suurimaks kaotajaks oli LHV pensionifond S, kust voolas poole aastaga välja ligi 3,5 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimaks võitjaks osutus SEB Energiline pensionifond Indeks, mis poole aastaga duubeldas mahu 3,4 miljonile eurole. Üldplaanis jääbki silma, et enim on mahtu kasvatada suutnud passiivse juhtimisega pensionifondid. Oluliselt vähem huvi on inimestele pakkunud aktiivselt juhitud ja suure võlakirjade osakaaluga fondid. Rahalises mõttes paisusid kõige enam Swedbanki K3 ja K4, vastavalt ligi 49 ja 42 miljoni euro võrra ning LHV pensionifond L 41,5 miljoni euro võrra.

Pensioniturust hoiab suurimat tükki enda käes veel Swedbank: sinna voolas poole aastaga 104 miljonit siinsete pensionikogujate raha. Hiiu järel tulid LHV 75,6 miljoni, SEB 32,5 miljoni, Tuleva 17 miljoni ning Luminori ligi 9 miljoni euro suuruse „pensionilisaga”

Artikli autor : Liina Laks  Äripäev