Eesti
Filtreeri
Ginter ja Agarmaa: kohus keelas võlgnikel pensionivara välismaale viimise
Teisest sambast lahkumise asjus on ümber mõelnud 3600 inimest
10 põhjust, miks võtta II sambast lahkumise avaldus tagasi
Pensionilepingute väljamaksete üleandmine sotsiaalkindlustusametile 1. juuni 2021
SEB annab uuel aastal II samba eluaegsete väljamaksete tegemise üle Sotsiaalkindlustusametile
Miks ma ei saa teisest sambast raha välja võtta maksevahendaja kontole?
Enamik teise sambaga liitunuist jätkab pensioni kogumist

Ginter ja Agarmaa: kohus keelas võlgnikel pensionivara välismaale viimise

25.08.21 ERR

Pensionireformi eesmärk oli anda inimestele tagasi võimalus ise otsustada oma raha üle. Mõned võlgnikud on sellest loosungist saanud väärinspiratsiooni ja teinud pensionikeskusele avalduse kanda raha välismaale. Miks? Ikka selleks, et raha jääks Eesti kohtutäiturite käeulatusest väljapoole, kirjutavad Carri Ginter ja Mari Agarmaa.

Eesti kohtud täidavad vastutusrikast ülesannet ja saavad raha peitu saatmise keelata. Lihtsustatult – kui oled kohtu otsuse järgi Eestis võlgu, pead ka pensionikeskusel paluma oma rahad kanda siinsete võlgade katteks.

Esimesed sellised lahendid on juba tehtud ja loodetavasti on mitmeid tulemas. Nii ei pea seadusandja praagi pärast kannatama lapsed, kelle vanem on otsustanud elatise maksmiseks vajaliku raha kohtutäituri haarde eest kanda näiteks Leetu.

Pensionireformi käigus keelati pensionivara nõuete arest

Kohtutäituri tavapäraseks tööriistaks on võlgniku vara arest. Arestida saab kõiki vara liike. Nende hulka kuulub ka nõue võla tagasisaamiseks. Teisisõnu, kui oled mulle võlgu aga sinu sõber on sulle võlgu saame täituri abiga sind ahelast vahelt välja lülitada ja sõber maksab raha otse mulle. See on tavaline ja loogiline viis võlgadega tegelemiseks.

Pensionireformis peeti seda lahendust liialt koormavaks ja kohtutäitur II pensionisamba väljamakseid arestida ei saa. Argument oli suvaline ja lihtsakoeline: pensionikeskusel puudub vajalik IT-võimekus. Tulemusena ruttasid täituritele tuttavad mustad lambad esitama avaldusi, et pensioniraha kantaks välismaale. Eesti kontod olid ju kohtuotsuste tõttu aresti all. Võlg on võõra oma. Aga ainult Eesti piires.

Pensioniregistri arenduste tegemata jätmise tagajärjed

Miks siis kannatavad osad võlausaldajad pensionireformis rohkem, kui tavajuhul? Seletuskirja kohaselt ei saa pensionikeskus arestimisaktide menetlemine tehniliselt hakkama. Seetõttu oli vaja seadusandjal keelata II pensionisamba väljamaksete nõuete arest ja anda riigile lisaaega pensioniregistri võimekuse väljaarendamiseks kuni aastani 2023.

Kui riigil oleks tõesti olnud vaja lisaaega, oleks lihtne olnud pensionireform selle võrra mõned kuud edasi lükata. Nii oleks reform saanud toimuda ilma, et rongaisad ja rongaemad “vabaks lastud” pensioniraha vanemlikku hoolt vajavate laste eest peitu viia saaksid.

Võlausaldajad jäeti seadusemuudatusega põhjendamatult ebavõrdsesse seisu. Seda olukorras, kus kohtuotsused on juba tehtud. Täitemenetluses vara varjamine on kuritegu.

Kohus tegi võlausaldajate huvide kaitsel põhimõttelise lahendi

Eelkirjeldatud juriidilisest puntrast aitas välja kohtumenetlus, milles võlausaldaja palus kohtul võlgnikku kohustada II pensionisamba rahalisi vahendeid kandma Eesti arvelduskontole ja kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni keelata pensionikeskusel väljamaksete tegemise võlgniku välismaisele arvelduskontole. Lahing on võidetud ja sõda algab. Seni seisab pensioniraha kenasti pensionikeskuse arveldusarvel ja on kohtutäituri ja advokaatide valvsa silma all.

Nii aitavad juristid klaarida riigi tegemata tööd pensionireformi läbiviimisel. On ülioluline, et riigi puudulik võimekus arendada välja õigeaegselt riiklike registreid ei hakkaks ohustama võlausaldajate õiguseid ega jätaks kedagi ebavõrdsesse olukorda.

Vastavad kohtumäärused annavad lootust, et vaatamata pensionireformi varjus tehtud seadusepraagile on elatisnõuded kaitstud ja pensioniraha istub kenasti kodumaal, kuniks siinsed võlad saavad makstud.

Mitte kõik elatisnõuete omanikud ei saa endale lubada seda, et advokaatidega uksi maha murda ja suur osa rahast leiab siiski tee välismaale. Nii oleks igati mõistlik, kui seadusandja oma praagi siiski seadusest kiiremas korras välja roogib ja selliselt kohtute aega ja vaeva säästab.

Carri Ginter, Advokaadibüroo Sorainen partner
Mari Agarmaa, Soraineni maksejõuetusvaldkonna juht

Toimetaja: Kaupo Meiel