Eesti
Uudised
Filtreeri
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

I sambas käib reform

28.03.03 Äripäev

Seoses teise pensionisamba käivitumisega ja uue valitsusliidu moodustamisega on esimene pensionisammas muutunud ja muutub veel.

Möödunud teisipäeval kinnitas valitsus riikliku pensioni tänavuse indeksi väärtuse. Nagu möödunud kuul prognoositud sai, ulatus indekseerimise hinne 1,074ni, mis tähendab seda, et järgmisest kuust kasvab 7,4% võrra nii pensioni baasosa (477,33 kroonini) kui ka staaþi- ja kindlustusosaku seisukohalt tähtis aastahinne (34,04 kroonini).

Esimese samba kolmas osa ehk kindlustusosaku (aastakoefitsient × aastahinne) arvestamise kord on aga muutunud.

Kui aastatel 1999?2001 arvestati aastakoefitsienti iga isiku kogu sotsiaalmaksu (33% palgast) võrdlemisel isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suurusega, siis alates 2002. aastast on antud süsteem muutunud. Nimelt arvestatakse aastakoefitsienti nüüdsest iga isiku pensionikindlustuse ossa (riiklikku sambasse) laekunud sotsiaalmaksu sissemaksetest võrreldes riigi keskmisega.

Muudatuse põhjuseks on teine pensionisammas. Teise sambaga liitunud inimeste brutopalgast liigub nüüd 16% esimesse sambasse (riikliku pensionikindlustuse vahenditesse) ja 4% teise sambasse (Eesti väärtpaberite keskregistrisse). Teise sambaga mitteliitunud inimesel läheb aga endiselt 20% sotsiaalmaksust esimesse sambasse. Ülejäänud osa sotsiaalmaksust ehk 13% läheb mõlemal juhul riikliku ravikindlustuse vahendisse.

2002. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks kinnitati 12 593 krooni, mis teeb umbes 1049 krooni kuus. Ehk kui töötaja pealt liikus möödunud aastal sotsiaalmaksu esimesse sambasse 12 593 krooni, on ta pensionikindlustuse aastakoefitsient 1,000 jne.

Muudatuse lahtiseletamiseks toon ühe näite. Oletame, et Juku ja Mari said möödunud aastal mõlemad 10 000kroonist brutopalka kuus. Aastane töötasu ulatus mõlemal seega 120 000 kroonini. Oletame veel, et Juku ei liitunud esimeses voorus pensioni teise sambaga, Mari aga liitus.

Juku palga pealt makstud sotsiaalmaksust läks kõik 20% esimesse sambasse, aastaga kokku 24 000 krooni. Mari puhul liikus jaanuarist juulini (detsembri 2001 ? 2002 töötasude pealt) saadud palga pealt sotsiaalmaksust 20% esimesse sambasse, kuid viimased viis kuud (kui ta juba teise samba osakuid kogus) ainult 16%. Sellest tingituna moodustas ta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa möödunud aastal 22 000 kroonini (7kuud *10000 krooni*20% +5kuud *10000kr*16%). Kindlustusosakuid saab seega 2002. aasta eest Juku 1,906 (24000kr/12593kr) ja Mari 1,747 (22000kr/12593kr). Maril on see-eest antud perioodist saadud 3000 krooni eest (5kuud*10000kr*(2%+4%)) teise samba osakuid, mille väärtus võib olla praeguseks hetkeks juba kasvanud.

Indekseerimise süsteem muutub

Esimese samba indekseerimine võib varsti muutuda, kuna uus kolmikliit planeerib hakata riikliku pensioni edaspidi muutma vastavalt pensionikassasse laekuva raha, mitte aga tarbijaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise keskmise muutuse alusel.
Kuna möödunud aastal laekus pensionikassasse 11,1% rohkem raha kui 2001. aastal oleks praeguse 7,4% suuruse baasosa ja aastahinde tõstmise asemel võinud riikliku pensioni tõsta 11,1% võrra. Seda juhul kui pensioni saajate arv püsib konstantne. Sellest tulenevalt oleks keskmine riiklik pension suurenenud aprillist 136 krooni asemel 204 krooni.

Paisuva pensionikassaga on senini kaetud II samba puudujääki. Seda ei saa õigeks pidada. Peab arvestama, et praeguse I samba baas- ja aastahinde suurus on suure tõenäosusega baasiks ka kõigile tulevastele pensionäridele. Seetõttu tuleb leida puudujäägi katmiseks muud vahendid.

Teise samba finantseerimist esimese samba arvelt on võimaldanud väga korralik maksulaekumine (tingitud osalt ümbrikupalkade vähenemisest), mistõttu pole see veel suurt nurinat tekitanud.

II sammas kosunud 300 miljoni kroonini

Viieteistkümne II samba fondi kogumaht oli eilse päeva lõpuks küündinud ligi 300 mln kroonini. Fondide kasvutempol on aidanud kiireneda teise sambaga teises liitumisvoorus liitunud inimesed, kellest enamus peaks olema praeguseks juba kaks korda pensioniosakuid saanud. Kui esimese vooru liitujate toel kasvas fondide maht keskmiselt 18-19 mln krooni kuus siis nüüd on kasvutempo jõudnud ligi 70 mln kroonini, kusjuures kaks fondi – Hansa Pensionifond K2 ja Ühispanga Pensionifond Progressiivne – on ületanud juba poolesaja miljoni krooni joone.

 

 

 

 

 

 

 

Teise samba fondide kogumaht on viimastel päevadel kasvanud kiirusega umbes 70 mln krooni kuus ning jõudnud eile õhtuks praktiliselt 300 mln kroonini.

 

 

 

 

 

 

 

Raivo Sormunen