Eesti
Uudised
Filtreeri
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas riigipoolsete kompensatsioonimaksete tegemist
Ukrainast saabunud sõjapõgenikele
MTA: Teise pensionisamba väljamaksete andmeid ei pea eeltäidetud tuludeklaratsioonil muutma

2021

Alates 2022. aasta veebruarist hakkab teise samba pensionikindlustusmakseid kindlustusseltside asemel tegema Sotsiaalkindlustusamet
Pensioni III samba sissemakse tähtaeg 2021. a
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas riigipoolsete kompensatsioonimaksete tegemist
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas täiendavalt II sambasse laekunud summade tagasi kandmist

2+4 kogumispension – on see midagi minu jaoks?

14.03.02

Selle aasta 1. juulist avaneb inimestel uus võimalus oma vanaduspäevade kindlustamiseks ? käivitub kohustuslik kogumispension ehk süsteemi ?teine sammas?. Süsteem on kujundatud kohustuslikuna ehk tulevikus katab ta kogu Eesti elanikkonna, kuid käivitamise faasis saab enamus maksumaksjaist valida, kas liituda uue kogumispensioniga või mitte.

Esimene otsus – liituda või mitte?

Millist täiendavat kasu kogumispensioniga liitumisest saab, sõltub mitmetest asjaoludest, millest olulisimad on järgnevad:

  • Vanus liitumise hetkel määrab, kui kaua on aega teha sissemakseid pensionifondi. Näiteks 20-aastaselt liitunu võiks saada pensionile jäädes riiklikku pensioni 21% väärtuses keskmisest palgast, kui ta aga valib täiendavalt II samba, oleks pensioni suurus juba 64% keskmisest palgast. 50-aastaselt kogumist alustanul oleksid vastavad numbrid 32% ja 37%.
  • Palga suurus, täpsemalt deklareeritud palgalt tasutud maksete suurus mõjutab tulemusi olulisel määral. Juurde lisatud tabelis on näha hetkel 35-aastase inimese võimalikke pensioni suurusi tulpades antud erinevate palkade korral.
  • Fondide tootlus mõjutab otseselt sissemakstud summade juurdekasvu. Näiteks üheprotsendiline tõus aastases puhastootluses (kogu juurdekasv, millest on maha arvatud inflatsioon) suurendab 40-aastase staaži korral lõppsummat 20-30% võrra. Samas on fondide tootlust väga keeruline ette prognoosida. Eestis on arvutuste tegemisel lähtutud peamiselt 5% puhastootluse eeldusest.

Pensioni ja keskmise palga suhe erinevas vanuses sissemaksete alustamise korral

Vanus

20

30

40

50

 

Mitte liitudes

Liitudes

Mitte liitudes

Liitudes

Mitte liitudes

Liitudes

Mitte liitudes

Liitudes

Riiklik pension

21%

18%

24%

22%

28%

25%

32%

31%

Kogumispension

45%

30%

18%

6%

Pension kokku

21%

64%

24%

52%

28%

43%

32%

37%

Andmed tabelis on arvutatud keskmist palka saava inimese korral. Iga vanuse all esimeses tulbas on pensioni suurus, kui inimene jääks lootma vaid riiklikule pensionile ja teises tulbas tulemus II sammast toeks võttes.

Pensioni ja keskmise palga suhe erineva palga pealt sissemaksete tegemisel

Palk

2000

6000

10000

25000

Mitte liitudes

Liitudes

Mitte liitudes

Liitudes

Mitte liitudes

Liitudes

Mitte liitudes

Liitudes

Riiklik pension

17%

16%

27%

24%

36%

31%

71%

59%

Kogumispension

8%

25%

40%

96%

Pension kokku

17%

25%

27%

49%

36%

71%

71%

156%

Tabelites toodud tulemusi lähemalt uurides selgub, et olenemata inimese vanusest või palga suurusest on siiski kasulikum kogumispensioniga liituda. Muidugi mida suuremat palka teenitakse või nooremad ollakse, seda märgatavam on liitumisest tingitud efekt. Miks see nii on? Olulist rolli mängib fondide tootlus – mida kõrgem see on, seda suurem pension kujuneb. Kuid isegi siis, kui fondide tulem kataks vaid inflatsiooni, oleks inimesel kasulikum liituda. Selle põhjus peitub sissemaksete valemis, kus enda poolt fondi paigutatud 2%-le annab riik 4% juurde.

Teise sambaga liitumise otstarbekuse üle võiks aru pidada üle 50-aastsed inimesed, kelle sissetulek on madalam Eesti keskmisest palgast. Neil on pigem kasulik riikliku pensioni peale lootma jääda.

Teine otsus – millist fondi valida?

Kui otsus liituda on tehtud, on järgmiseks küsimuseks – millist fondi valida? II samba pensionifondid avaldavad peale registreerimist fonditingimused ehk erisused investeerimispoliitikas jms., mille alusel saab otsust langetada. Fondi usaldusväärsuse pärast ei pea inimene muretsema, sest juba tegevusloa väljaandmisel kontrollitakse taotlejat igakülgselt ning uus ühendatud Finantsinspektsioon teostab nende üle pidevat järelvalvet.

Kolmas otsus – kuidas liituda?

Fond valitud, on järgmiseks sammuks liitumisavalduse esitamine. Avalduse esitamiseks tuleb (alates 1. aprillist 2002):

  • täita valikuavalduse vorm Pensionikeskuse alateemas “Minu konto”;
  • minna ükskõik, millise panga kontorisse ja täita seal valikuavaldus;
  • täita internetipanga vahendusel valikuavalduse vorm;
  • täita fondi agendi poolt esitatud valikuavalduse vorm.

Kui avaldus on sel aastal esitatud enne 1. juunit, hakkab raha pensionikontole kogunema 1. juulist ja enne 1. novembrist esitatud avalduse alusel 1. jaanuarist 2003. aastal.

Neljas otsus – kuidas koguda?

Makse tasumiseks ei ole ise enam midagi vaja teha ? tööandja peab palgast 2% kinni ja saadab selle koos sotsiaalmaksuga Maksuametile. Viimane eraldab kogu laekumisest 6%, mille lähetab Eesti Väärtpaberite Keskregistripidajale (EVK), kust laekunud summad saadetakse laiali pensionifondidesse.

Kogumisperioodil võib alustada uude fondi kogumist, suunates EVK-le tehtud avalduse alusel maksetevoo ümber. Sel juhul võib kõik seni omandatud osakud endis(t)esse fondi(desse) alles jätta. Samas võib ka juba näiteks kõiki fondi X osakuid fondi Y osakute vastu ümber vahetada. Nendel tegevustel on aga mõningad ajalised ja mahulised piirangud.

Penisonifondi osakud on päritavad. Isiku surma korral võib pärija nõuda teatud perioodi jooksul päritud osakute tagasivõtmist või liidab need oma pensionikontoga.

Kuigi algul võib kogumispensionisüsteem veidi keeruline tunduda, on ta tegelikult lihtne ja samas paindlik, täis mitmeid valikuid ning kokkuvõttes aitab ta sul pensionipäevadest täit rõõmu tunda.

Kadi Oorn
Finantsteenuste osakonna peaspetsialist
Rahandusministeerium