Viisemann: Lõhmus ei osale investeerimisotsuste tegemisel
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kinnitab, et Rain Lõhmus ei osale mingil määral pensionifondide investeerimisotsuste tegemisel, nii nagu ka nende investeerimismeeskond ei konsulteeri ega kooskõlasta Lõhmusega pensionifonde puudutavaid investeerimisotsuseid.
Järgneb Andres Viisemanni selgitus Fenno võlakirjade osakaalu kohta.
LHV pensionifondide strateegia üheks iseloomustajaks on olnud suhteliselt  kontsentreeritud investeeringud. See paistab eriti silma võlakirjaportfellis.  Olgu siis tegu deposiitide, võlakirjade või võlakirjafondidega. Meie intressi  teenivast portfellist on ajalooliselt umbes poole moodustanud väga madala  riskiga lühiajalised pangadeposiidid ning ülejäänud osa on jaotatud võrdsetes  osades madala riskiga ja keskmisest kõrgema riskiga võlakirjade vahel. Kõrge  riskiga võlakirjade valiku puhul on valikukriteeriumiks olnud nii võlakirja  poolt pakutav tootlus, kui ettevõtte tegevusspetsiifika tundmine. Kui vaadata  meie võlakirjaportfelli läbi aegade, siis on seal riigivõlakirjade ja  riigiettevõtete võlakirjade kõrval olnud suur osakaal pankade  võlakirjadel.
 
Seejuures oleme ostnud valdava osa meie portfellis  olevatest võlakirjadest järelturult, mitte esmaemissioonidest. Ka Fenno  võlakirjade osakaalu suurendasime aja jooksul, omandades võlakirju nii  esmaemissioonidest nominaalhinnaga, kui ka järelturult nominaalhinnast madalama  hinnaga.
 
Mis puudutab huvide konflikti, siis tahaksin siin eristada  kahte momenti, nagu Sa ka küsimuse püstitasid: Rain Lõhmuse osalus ja LHV Grupi  osalus:
 
1. See, et Rain oli investeerinud Fennosse, ei ole pannud  mulle kunagi ega kuidagi survet investeerida Fenno võlakirjadesse, pigem on just  võimalik hilisem süüdistus huvide konfliktis pannud mind asju kriitilisemalt  vaatama. Rain ei osale mingil määral pensionifondide investeerimisotsuste  tegemisel ja meie investeerimismeeskond ei konsulteeri ega kooskõlasta temaga  pensionifondide investeerimisotsuseid. Küll aga olen arutanud temaga  tarbijafinantseerimise temaatikat ja Fenno äristrateegiat.
 
Ma usun,  et enamus Eestist pärit võlakirjainvestoreid olid teadlikud, et Rain on Fenno  aktsionär ning paljudele võis see olla isegi täiendavaks argumendiks, miks üldse  investeeriti Fenno võlakirjadesse. Raini investeeringut Fennosse on isegi  Äripäevas kajastatud (nt sügisel põgusalt Äripäev Online intervjuus  finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteiniga). Vist ei ole kajastatud ainult  seda, et Rain on ka ise üks võlakirjainvestoritest.
 
2. LHV Grupist  sai Fenno aktsionär 2009. aasta oktoobris osaliselt minu initsiatiivil. 2008.  aasta teises pooles sulgusid võlakirjaturud väikestele ja keskmise suurusega  ettevõtetele mitte ainult Eestis ja Soomes vaid kogu maailmas. See tähendas, et  uue kapitali tõstmine muutus võlakirjaturgudelt võimatuks. Fenno asus 2009.  aasta kevadel Soomes panga tegevusluba taotlema ning panga tegevust ette  valmistama, et orienteeruda laenutegevuse finantseerimisel võlakirjadelt ümber  deposiitide kaasamisele. Sellest informeeriti ka võlakirjainvestoreid. Omades  ettekujutust pankadele esitatavatest nõuetest ning mõistes, kui suur samm tuleb  Fennol oma arengus astuda, et panga tegevusluba saada, tekkisid mul 2009. aasta  augustis kahtlused, kas Fenno suudab seda eesmärki ilma väljapoolse abita  saavutada. Teades võlakirjainvestorite ringi ning võttes arvesse ka situatsiooni  võlakirjaturul (rämpsvõlakirjade temaatika eesti ajakirjanduses, Hansa Private  Debt fond jne.) ei näinud ma reaalselt kedagi teist võlakirjaomanike ringis  peale LHV Grupi, kellel oleks motivatsiooni, tahtmist ja võimalusi Fennos  aktiivsem roll võtta, et aidata ettevõttel keerulises turusituatsioonis panga  tegevust ette valmistada.
 
See oli väga raske otsus, kuna ma  teadsin, et kui LHV Grupp võtab aktiivsema rolli, siis see võib tuua kaasa  süüdistuse võimalikus huvide konfliktis. Kuid mulle tundus, et ei ole moraalne  jääda tegevusetuks olukorras, kus on võimalik olukorda parandada ja oma fondide  investorite ja teiste võlakirjaomanike eest seista. Ainuke viis ennast võimalike  hilisemate süüdistuste eest kaitsta, oli teha otsuseid, mis olid selgelt minu  poolt juhitud fondide investorite ja ka teiste võlakirjaomanike huvides ning  jälgida teraselt seadust.
 
Fennol oli tarvis tõsta paari kuuga oma  aktsiakapital pangategevusloa saamiseks vähemalt 5 miljoni euroni. LHV Grupp  investeeris 1.5 miljonit eurot omandades 24,5% Fenno aktsiatest ning saavutades  koos Rain Lõhmuse poolt kontrollitava 26,3%-se osalusega enamuse Fenno  aktsionäride ringis. See andis ka õiguse nimetada ettevõtte nõukogusse LHV  esindaja, võtta nõukogus aktiivsem roll ning saada parem ülevaade ettevõtte  juhtimisest ning finantsseisust. Loomulikult oli LHV investeering motiveeritud  ka sellest, et LHV Grupp nägi tarbijafinantseerimise valdkonnas ning Fenno äris  potentsiaali. Ka käesoleval hetkel usume, et Fenno tegevuse jätkamine ning  arendamine on nii aktsionäride kui võlakirjaomanike huvides.
 
Enne  aktsiakapitali suurendamist 2009. aasta sügisel vahetasid LHV fondid enamuse  2010. aastal lõppevaid võlakirju uute,  2016. aasta septembris lõppevate  võlakirjade vastu. Uusi võlakirju märkisime 2 miljoni EUR eest. Uute võlakirjade  pikema lõpptähtaja eest kauplesin välja 18%-lise intressimäära, mida makstakse  poolaasta kaupa. Erinevalt paljudest Eesti võlakirjainvestoritest eelistan mina  pikemaajalisi võlakirju, kui tegu on riskantsemate võlakirjadega, ning lühemaid  võlakirju, kui tegu on riskivabade võlakirjadega. Seda põhjusel, et kui ettevõte  sattub raskustesse, siis pole vahet kui pikka võlakirja sa hoiad. Kui aga asjad  lähevad hästi, siis oled kindlustanud endale kõrge pikaajalise tootluse. Samuti  muudab pikemaajalise finantseerimise kindlustamine ettevõtte vähem  riskantsemaks. Samuti arvan, et on vähem riskantne analüüsida üht ettevõtet  põhjalikumalt ning ettevõttega suhelda, selle asemel, et pidevalt ühest  lühiajalisest suhtest teise lühiajalisse suhtesse  hüpata.
 
Lisakommentaariks veel niipalju, et Rain Lõhmuse Fenno  aktsionäriks olemine on osutunud tagantjärgi hinnates kõigile võlakirjaomanikele  kasulikus. LHV Grupi lisandumine Fenno aktsionäride ringi on muutnud võimalikuks  kontrolli võtmise Fenno tegevuse üle ning vajadusel kiirete muutuste tegemise.  (Seejuures ma mõistan, et see ei õigustaks huvide konflikti olemasolu, kui see  oleks eksisteerinud)
 
Ma usun, et suure tõenäosusega saavutavad  Fenno võlakirjainvestorid tänu aastate jooksul juba teenitud kõrgetele  intressidele parema tulemuse, võrreldes sellega, kui nad oleksid investeeringu  tegemise hetkel valinud Fenno võlakirja asemel tähtajalise  deposiidi.
 
LHV pensionifondid investeerisid Fenno võlakirjadesse  esmakordselt 2006. aasta teises pooles. Kokku oleme ostnud üheksat erinevat  Fenno võlakirja, millest viis on kas lunastatud või portfellist maha  müüdud.