Eesti
Uudised
Filtreeri
Teise samba peatatud maksed kompenseeritakse 2023. aastal
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas riigipoolsete kompensatsioonimaksete tegemist
Ukrainast saabunud sõjapõgenikele
MTA: Teise pensionisamba väljamaksete andmeid ei pea eeltäidetud tuludeklaratsioonil muutma

2021

Alates 2022. aasta veebruarist hakkab teise samba pensionikindlustusmakseid kindlustusseltside asemel tegema Sotsiaalkindlustusamet
Pensioni III samba sissemakse tähtaeg 2021. a
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas riigipoolsete kompensatsioonimaksete tegemist

Valik on sinu: kindlustada tulevik

19.03.02 Eesti Päevaleht

Pensionid ja sambad tikuvad lähematel kuudel ligi ajalehest, telerist, raadiost, internetist, uksest ja aknast. Jutt on sageli üsna keeruline, nõuab keskendumist ja isegi rehkendamist. Pensionireform kannab endas tegelikult lihtsaid sõnumeid, teab Lauri Leppik.

Tee endale ise pension. Üks põhiküsimus, millele peaksid vastust otsima, on tegelikult see, millise inimesena tahad ennast näha pensionipõlves. Kas kirud riiki, et see sinu panust piisavalt ei hinda ja oma ülesandega sulle väärilist pensioni maksta hakkama ei saa? See tähendab, et kirud oma lapsi ja nende eakaaslasi, kes sinu pensionipõlve ajal maksumaksjatena riigikassat täidavad.

Üks pensionireformi sõnumeid on – proovi ise! Vali endale pensionifond. Maksa iga kuu 2% oma palgast, maksuamet lisab sellele 4%. (Sisuliselt laseb riik sind sellega vabaks solidaarsest riigipensionisüsteemist). Jälgi oma pensioniraha kogunemist ja muretse selle käekäigu pärast pensionifondis. Kui su kõhklused mingil põhjusel peaksid kasvama, suuna maksed teise fondi.

Otsusta ise, millal pärast pensioniikka jõudmist kogutud raha kasutama hakkad. Pensionireform pakub sulle võimaluse pensioni meisterdamisel kaasa rahmeldada, muretseda ja võib-olla ka rõõmustada. Kui su kogutud summad ei annagi pensionipõlveks kokku miljonit (ja enamasti ei anna), siis meenutad vanasõna “ise tehtud, hästi tehtud” ja elad rahus iseenda, riigi ja kogu maailmaga.

Suurem pension maksab rohkem. Praegu palgalt makstav 20% sotsiaalmaksu pensioniosa annab keskmiseks riigipensioniks u 40% netopalgast. See tähendab, et keskmise palga korral vähenevad su tulud pärast töölt ära jäämist üle poole. Keskmisest madalama palga korral vähenevad need mõnevõrra vähem.

Kui oled saanud keskmisest kõrgemat palka, kahanevad sissetulekud rohkem. Selleks, et saada rohkem, tuleb maksta rohkem. Kogu sinu dilemma ongi selles: kas loodad, et sul õnnestub see hind veeretada kellelegi teisele või oled nõus oma suurema pensioni eest ise rohkem maksma.

Sissetulek mitmest allikast. Praegu moodustab üle 65-aastate inimeste sissetulekutest u 70% riigipension. Teisisõnu – vanemate inimeste majanduslik olukord ripub valdavalt kinni ühes tuluallikas. Kogu jutt sammastest ei tähenda midagi muud kui seda, et sinu pensioniea sissetulek peaks tulema mitmest allikast.

See on tõesti ainuke võimalus muuta oma pensionipõlv võimalikult turvaliseks. Hea, kui suudad pensionieas edasi töötada, ent võib-olla sa ei suuda. Hea, kui lapsed saavad sind aidata, ent võib-olla on neil oma pere ja lastegagi piisavalt kohustusi. Hea, kui sul on kinnisvara, ent sellegi hind võib tõusmise asemel ühel hetkel hakata langema. Mitte midagi siin ilmas ei ole absoluutselt kindel. Me ei tea, mida tulevik toob. Ent see ei tähenda, et me ei saa oma tulevikku üldse mõjutada.

Analüütik Lauri Leppik on üks pensionireformi ettevalmistajatest.

Lauri Leppik