Sulge

Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu

28.12.17, ERR Majandus

Swedbanki juhatuse esimehe Robert Kiti idee lubada teise pensionisambasse lisamaksete tegemist ei ole sugugi mõeldamatu, kuid eeldab mitme küsimuse lahendamist, ütles Eesti pensionisüsteemi üks loojaid, sotsiaalteadlane Lauri Leppik. Valitsus kavatseb teise samba küsimusi analüüsida tuleval aastal.

Kitt ütles kolmapäeval Postimehes ilmunud intervjuus, et kohustusliku teise pensionisamba lõpetamise asemel peaks hoopis seda paindlikumaks muutma ning lubama sinna lisamakseid teha.

Eesti pensionisüsteemi üks loojaid, sotsiaalteadlane Lauri Leppik sõnas ERR-ile Kiti ideed kommenteerides, et üheltpoolt ei ole see sugugi mõeldamatu, sest teatavat paindlikkust on süsteemis olnud ka varasematel aastatel. Ta viitas aastatele 2014-2017, kui soovijad võisid panna teise sambasse üldise maksemäära ehk kahe protsendi asemel kolm protsenti, et korvata varasemat perioodi, kus maksed olid peatatud.

“Süsteem iseenesest on juba tulnud toime sellise olukorraga, kus eri inimesed teevad sissemakseid eri määraga. Nii et põhimõtteliselt on see võimalik,” tõdes ta.

Leppik märkis, et ta on Kiti ideest aru saanud nii, et riigipoolseks makseosaks jääks jätkuvalt neli protsenti, aga inimesed saaksid valikuliselt rohkem maksta. Süsteemi kasuks võiks tema sõnul rääkida argument, et kui kolmanda samba asemel saaks teha sissemakseid teise sambasse, oleks see mõnes mõttes mugavam, sest inimestel poleks vajadust mitmesse fondi oma sissemakseid teha.

Tekiks oht, et inimese vara lõpeb enne, kui tema elu

Samas on idee juures Leppiku sõnul ka mõned konksud. Ta tõi välja, et teise samba sissemaksed on olnud seni tulumaksust maha arvatavad ehk nad vähendavad tulumaksuga maksustatavat tulu. Ka kolmanda samba puhul saab sissemaksed maksustatavast tulust maha arvata, aga teatud ülempiirini ehk seal on lagi ees.

“See on üks aspekt, mis seda ajab tehniliselt keerulisemaks, sest tõenäoliselt peaks siis ka teise samba maksetele maksuvabastuse vaatenurgast mingi lae kehtestama. Senimaani on teise samba maksed olnud universaalselt maksustatavast tulust maha arvatavad,” selgitas ta.

Leppik lisas, et kui mängu tuleb maksustamise aspekt, on küsimus ka see, kes on need inimesed, kes valivad selle variandi – tõenäolisemalt on valijate hulgas rohkem neid, kelle tulud on suuremad.

Teise probleemina tõi Leppik välja, et teine sammas on senini olnud standardne toode, milles pole palju paindlikkust ei sisse- ega väljamaksete poolel.

“Ka väljamaksed on teises sambas suhteliselt reglementeeritud ja asja mõte on olnud see, et inimestele jätkuks mingit tulu kogu oma pensionipõlveks ehk kogutud summa jagatakse pensionipõlve peale ära,” sõnas teadlane. “Selles mõttes on kolmas sammas palju paindlikum, seal on väljamaksed märksa paindlikumad kui teises sambas, see sammas on mõeldud täiendavaks tuluks pensionieas”.

Kui nüüd lubada sissemaksete puhul väga suurt paindlikkust, tekib Leppiku hinnangul surve muuta palju paindlikumaks ka teise samba väljamaksed. Kolmanda samba raha on võimalik ühekorraga välja võtta, teise samba oma aga mitte. Kui ka teise samba väljamaksed paindlikumaks muutuksid, tekiks oht, et inimese varad lõppevad enne, kui ta elu ehk väljamaksetest ei piisa kogu vanaduspõlveks.

Seedri pensionireformiplaani ei pea teadlane tõsiseltvõetavaks

Kokkuvõtteks tõdes Leppik, et pangajuhi idee elluviimine on põhimõtteliselt võimalik, aga mainitud konksud tuleb hoolikalt läbi mõelda.

“Kui neile konksudele saadakse rahuldavad vastused, siis seda varaianti ei saaks välistada,” lausus ta.

Kui võrrelda ideed teise samba paindlikkust suurendada Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Helir-Valdor Seedri välja käidud mõttega kohustuslik teine sammas üldse lõpetada, siis viimast ei pidanud Leppik tõsiseltvõetavaks variandiks.

“Ma kahtlen, kas Seeder ise ka väga tõsiselt sellesse oma radikaalsesse mõttesse teine sammas päris ära lõpetada suhtub. /…/ Selles osas ma nõustun Robert Kiti argumendiga, et reaalsus täna on ikkagi see, et inimesed säästavad oma vanaduspõlveks liiga vähe, mitte et nad on valmis palju rohkem oma pensionipõlveks säästma,” nentis Leppik.

Valitsus võtab ette teise samba analüüsi

Rahandusministeerium ütles teise samba paindlikumaks muutmise idee kohta, et valitsuse tööplaanis on tuleval aastal teise pensionisambaga seonduva analüüsimine, kuid tõi samuti esile väljamaksete paindlikkuse küsimuse.

“Täiendavate sissemaksete puhul tuleb kaaluda mitut aspekti, sealhulgas, kas vabatahtlikult rohkem kogutu osas peaks pensioni väljamaksmise reeglid olema tänasest paindlikumad,” sõnas Siiri Suutre ministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale.

Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust.

Karin Koppel