Sulge

Küsitlus: inimesed ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks

17.01.18, Postimees / BNS

Rohkem kui kaks kolmandikku inimestest ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks, selle jätkumist toetab kolmandik, kuid konsensust ei ole ka selle muutmise suhtes, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-uuringute AS-i läbi viidud kahest küsitlusest.

Küsitluse tulemusi kommenteerinud Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa arvates tunduvad inimesed mõistvat, et praegune riiklik pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, kuid sama suur enamus on veendunud, et pensione peab ka tulevikus maksma riik.

«Inimesed ei saa tegelikult päris täpselt aru, kust pensionid tulevad ja et vananeva rahvastiku tingimustes jääb järjest vähemaks neid inimesi, kes reaalselt pensione maksavad,» ütles Eamets pressiteate vahendusel.

Küsimusele: «Kas Teie hinnangul on praeguste demograafiliste trendide jätkudes Eesti pensionisüsteem kaugemas tulevikus jätkusuutlik?» vastas 12 protsenti inimestest jah või pigem jah ning 70 protsenti ei või pigem. 19 protsenti ei osanud antud küsimusele vastata.

Lastes vastajatel hinnata, millist pensionisüsteemi nad tulevikus eelistaksid, selgus, et tänase pensionisüsteemi jätkumist toetab vaid 35 protsenti vastajatest. Populaarsuselt järgmine vastusevariant oli võimalus, kus säilivad riiklik pension (I sammas) ning vabatahtlik kogumispension (III sammas) – seda pooldas 28 protsenti vastanutest. Suuruselt kolmanda toetusega – 14 protsenti – oli variant, kus peaks säilima riiklik pension, mis kasvab vastavalt sellele, kui palju pensionisaaja lapsed ja lapselapsed maksavad riigile sotsiaalmaksu.

Seda, et inimesed peaksid ise tagama oma toimetuleku pensionipõlveks, näiteks investeeringutega väärtpaberitesse või kinnisvarasse ja seejuures riiklik pension kaotatakse toetas 4 protsenti vastanutest. Kaks protsenti pooldas seda, et inimesed peaksid saama pensioni ainult sõltuvalt sellest, kui palju tema lapsed ja lapselapsed maksavad riigile sotsiaalmaksu. 13 protsenti vastanutest ei osanud oma seisukohta öelda.

Seega peaks riiklik pension ehk esimene sammas säilima mingil kujul 77 protsendi vastajate arvates.

«Ainult 35 protsenti inimestest eeldab tänase pensionisüsteemi jätkumist oludes, kus see ilmselgelt pole jätkusuutlik. See näitab, et pensionisüsteemi reformimine peaks olema võimalik,» kommenteeris professor Eamets.

Veel küsiti inimestelt, mida tuleks teha, et keskmise palga ja keskmise pensioni suhe, mis täna on 40 protsenti, jääks püsima ka aastal 2035. Inimestel oli valida nelja erineva variandi vahel ning eemaldades valimist tänased pensionärid, olid tulemused järgmised:

  • Ei peaks midagi tegema, millega kaasneks pensionide langus, arvas 24,5 protsenti
  • Tuua Eestisse tööjõudu väljastpoolt, arvas 21 protsenti
  • Tõsta tööjõule kehtestatud makse ehk tulumaksu ja sotsiaalmaksu pidas õigeks 13 protsenti
  • Tõsta pensioniiga pooldas 8 protsenti
  • seisukoht puudus 33 protsendil vastanutest.

«Antud vastustest on näha, et ükski võimalik pensionisüsteemi jätkusuutlikkust tagav meede ei saavuta väga suurt poolehoidu. See tähendab, et kuna riik peab ühe neist valima, siis on vajalik eelnev väga põhjalik selgitustöö, et inimesed mõistaksid, miks on vaja näiteks tõsta pensioniiga või makse,» selgitas Eamets.

Küsitlused viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi Turu-Uuringute AS 18.- 27. detsembrini 2017 ning 10.-15. jaanuarini 2018 ja nendele vastas 989 ja 1044 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

BNS
https://www.postimees.ee