Sulge

Kolmandast sambast võib saada suur komistuskivi

12.12.17, Postimees, Majandus

Kai Parmas (59) on endine Estonia teatri ooperilaulja, kes 1997. aasta selgroolüli murru tõttu loobus senisest karjäärist. Ta hakkas ettevõtjaks ja rajas Rõõmu aiandi, mis tegutseb Tallinna külje all Nõmmel. «Ma püüan maksta palka oma töötajatele, kes minu eest tööd teeks, et ise ei jääks igapäevaselt oma puudega ühiskonnast eraldatuks,» räägib endine ooperilaulja.

Iseendale ta seetõttu normaalset palka maksta ei saa. Küll aga oleks veebruaris 60-aastaseks saaval ettevõtjal võimalik peagi ka ametlikult pensionile jääda. Olukorda leevendaks seejuures Estonia teatris töötatud aja jooksul kolmandasse pensionisambasse kogutud raha. Kuid sellega on üks aga.

Kui seni on kolmanda samba väljamaksete osas kehtinud poliitika, et sambasse paigutatud raha maksustatakse väljavõtmisel üle 55-aastasele inimesele, kellel on kolmas sammas olnud vähemalt viis aastat, 10-protsendilise tulumaksuga, siis uuest aastast kehtima hakkav 6000-eurone aastatulu piir seab sellised kolmanda samba omanikud märksa keerulisemasse olukorda.

Parmas usub, et terve eluaja tööl käinud inimesel, kes on teinud makseid nii teise kui kolmandasse sambasse, ületab kuutulu kindlasti 500-eurose maksuvaba tulu piiri. «Ma olen ka pankadega rääkinud ja pangad on nüüd hirmul, et inimesed hakkavad neid kolmandaid sambaid välja võtma,» kirjeldab ettevõtja.

Tema enda kolmandasse sambasse kogunenud summa ei ole nii suur, et ta saaks sellest äraelamiseks piisavalt igakuiseid väljamakseid. Nii tahab ta kogu summa ühekorraga välja võtta. See tõstaks aga tema aastatulu automaatselt niivõrd suureks, et tal on kasulikum kolmandasse sambasse kogunenud raha pigem enne aastalõppu välja võtta kui oodata 2018. aastani.

Muret ei tekita ainult kolmas sammas

«Olukord on raske inimestele, kes enam ei saa pensioniealisena tööd teha, kellel on trauma või puue,» kirjeldab ettevõtja, kes ise just viimasesse kategooriasse kuulub.

Seda, et kolmanda samba väljamaksete vastu on huvi uue aasta tulumaksureformi valguses kasvanud, kinnitavad nii maksu- ja tolliamet kui ka neid väljamakseid tegevad Swedbank, SEB ja Compensa. Paanikaks ei kiirusta kindlustusfirmad ega maksu- ja tolliamet olukorda veel nimetama.

Küll aga märkis näiteks Compensa elukindlustuse suuna müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom, et lepingu lõpetamise soovi ei ole viimasel ajal avaldanud mitte ainult kolmanda samba kliendid, vaid ka need, kel on muud kogumislepingud. «Inimesed on teadmatuses ja kardavad, et kõik kogutud summad liidetakse tulule ja kõikide kindlustushüvitiste pealt peab hakkama tulumaksu maksma.»

Nii Swedbank kui SEB on pärast päringute sagenemist hakanud ise kolmanda samba omanikke teavitama. «Oleme varustanud oma töötajad põhjaliku infoga, et nad oskaksid nendele küsimustele vastata ning klientidele nõu anda,» rääkis Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst lausus, et kolmanda samba lepingute erakorraliste katkestamise arv ei ole kuidagi kasvanud, kuid paar klienti on oma lepingu katkestamise põhjuseks toonud muutunud maksureeglid.

Kuigi nii kolme kindlustusseltsi, maksuameti kui ka rahandusministeeriumi kinnitusel ei muutu uuest aastast otseselt mitte midagi ei kolmanda samba sisse- ega väljamaksete korras, tunnistavad kõik, et olukorra muudab mõnevõrra segasemaks tulumaksureform, mille järel muutub aastatulu summa määravaks.
«Need tulud, mis on maksustatud 20-protsendilise või 10-protsendilise tulumaksumääraga, peab inimene võtma aastatulu arvestamisel arvesse, ning annuiteedil põhinevaid väljamakseid aastatulu arvestusse ei võeta,» selgitas maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits.

Viimane tähendab, et eluaegsed kolmanda samba väljamaksed on tulumaksust vabastatud. Indrek Holst SEBst rõhutas, et oluline on ka vahet teha, kes peavad muudatuse pärast muret tundma ja kes mitte.

Muudatuse pärast ei pea muretsema pensionieelikud või pensionile jääjad, kelle sissetulek ilma kolmanda samba väljamakseta on üle 25 200 euro aastas ehk 2100 eurot kuus, ega need, kelle sissetulek koos kolmanda samba väljamaksega on alla 14 400 aastas ehk 1200 eurot kuus.

«Probleem puudutab ainult neid, kelle kolmanda samba väljamakse viib kogu tulu üle 14 400 või suurendab juba 14 400 ja 25 200 euro vahel olevat tulu,» selgitas Holst. Küll aga märkis ta, et kuna kõige enam tabab see küsimus keskmise palga saajat, ei pruugi nende inimeste arv väike olla.

Pensionikeskuse andmetel on Eestis kolmanda samba omanikke kokku 37 000 ringis ning neid, kes kas lähenevad pensionieale või on juba pensionil ehk kelle vanus jääb üle 50 aasta, on 14 361 inimest. Suurim kolmanda samba omanike hulk on aga vanusegrupis 35–49 aastat, kus on ligi 17 000 inimest.

«Siit on näha, et muudatus puudutab vaid teatud sissetulekuvahemikuga inimesi, ning nende puhul tasub kolmanda samba väljamakse soovi korral veidi mõelda, kuidas on seda kõige mõistlikum teha,» märkis Kaire Peik.

Tema sõnul peaksid oma kolmanda samba pigem jätma välja võtmata alla 55-aastased, kellel on niikuinii pensionieani veel pikk maa minna. «Kõige rohkem mõjutab inimesi kas ennetähtaegse lõpetamise või osalise väljavõtmise korral toimuv, kuna need summad on suhteliselt suuremad,» lausus Merle Kollom.

Ebakindlus, mis tekitab hirmu

«Võrreldes praegu kehtiva väga lihtsa süsteemiga muutub olukord keerulisemaks. Ilmselgelt põhjustab see hulgaliselt küsimusi ja segadust,» tõdes Peik.

Kollom lausus, et kõige suurem vastuolu selle reformi valguses tulebki sisse riigi seniste lubaduste osas, millega inimesed on viimase 20 aasta jooksul ära harjunud. «Nüüd, mil maksusüsteemi muudetakse, tekib ebakindlus, mis omakorda tekitab hirmu,» nentis ta. Kollomil on sellises olukorras kaks soovitust.

Esmalt soovitab ta inimestel, keda olukord vähegi mõjutada võib, oma rahavajadused hoolikalt läbi mõelda, iseäranis, kui 2018. aastasse on plaanitud suurem väljaminek, mida on plaan katta kolmanda samba arvelt, ning kui inimese aastatulu ületab 14 400 eurot. «Kõikidel muudel juhtudel soovitan rahulikult edasi koguda.»

Teise soovitusena ütles Kollom, et kui inimene ise tunneb ennast muutuva seaduse raames ebakindlalt, tasub oma kindlustusseltsi või kolmanda samba fondiga nõu pidada. «Meie soovitus kõigile: sättida kolmanda samba summade väljavõtmine nii, et kokku ei ületaks aastatulu 14 400 eurot,» sõnas ta.

Holst rõhutas ka, et kindlasti ei tohi ära unustada, et pensioni kolmandasse sambasse kogumine on ainus tulumaksusoodustusega pikaajalise kogumise lahendus ka edaspidi. «Selles osas ei muutu midagi.»

Siiri Liiva
reporter