Eesti
Uudised
Filtreeri
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni

II sambaga liitumine ja I samba pension

11.03.21 Rahandusministeerium

Eesti riiklik pension koosneb I ja II sambast. Mõlemat finantseeritakse sotsiaalmaksust, mistõttu I samba pensioni suurus sõltub osaliselt sellest, kas inimene on II sambaga liitunud või mitte. Järgnevalt vaatame, kuidas on I samba pensioni suurus seotud sotsiaalmaksuga ja II sambaga liitumisega. See seos on oluline just II samba reformi valguses, kus enne otsuste tegemist, olgu see siis II sambast lahkumine, maksete peatamine või II sambaga liitumine, on kasulik mõista otsuse mõju pensioni suurusele. Blogipostitus keskendub eelkõige pensionivalemist tulenevatele mõjudele ja tuleviku prognoose otseselt ei vaadata.

I ja II samba pensioneid finantseeritakse sotsiaalmaksust

Nii I kui ka II samba pensioneid finantseeritakse peamiselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 20%-st. Kui inimene ei ole II sambaga liitunud, siis läheb kogu 20% sotsiaalmaksu I sambasse. II sambaga liitunul jääb I sambasse ainult 16% sotsiaalmaksu, ülejäänud 4% kantakse II sambasse. Lisaks läheb inimese brutopalgast veel 2% tema II sambasse. Seega riigi poolt II sambasse lisatav 4% tuleb inimese enda sotsiaalmaksust. Kui inimene kasutab II samba reformiga tekkinud võimalust peatada sissemaksed II sambas või võtta enne pensionile jäämist raha sambast välja, siis läheb kogu tema sotsiaalmaksu 20% edaspidi üksnes I sambasse.

Loe edasi siit: Rahandusministeeriumi blogi

Tõnu Lillelaid,
kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist