Uudised

Kuigi kahe nädala pärast käib kohustusliku kogumispensioniga liitumisavalduste esitamise stardipauk, ei pruugi finantsinspektsioon jõuda selleks ajaks kõigile turuosalistele tegevuslube anda.

Aprilli alguseni on jäänud vaid nädalapäevad ja senimaani pole ühelegi fondivalitsejale väljastatud litsentsi, mille saamise järel saab hakata alles pensionifondide tingimusi registreerima. Seega on tõenäoline, et ajaks, mil võib hakata liitumisavaldusi esitama, pole kõik fondid võrdselt esindatud.

Inspektsioon saatis turuosalistele möödunud nädala alguses ringkirja, milles keelab nende fondide reklaamimise, mis ei ole veel registreeritud.

Kuna litsents on tähtajatu, suhtub finantsinspektsioon selle väljastamisse äärmiselt põhjalikult ning nende jaoks ei saa olla 1. aprill kohustuslik. Seega on turuosalised situatsioonis, kus potentsiaalsetele klientidele on liitumise algus teada, kuid tegelikkuses ei suudeta 1. aprillil veel midagi pakkuda või on pakkuda ainult piiratud valikuvõimalus.

“Me oleme teadlikud riiklikust poliitikast, et see peaks hakkama toimima 1. aprillist, aga see tähtpäev ei ole obligatoorne,” ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Kristjan-Erik Suurväli, lisades, et fondivalitsejad saavad ikkagi väga pikkadeks aastateks inimeste raha oma käsutusse.

Selle aasta jooksul miljardi krooni suuruseks hinnatud teise samba raha pärast hakkavad kokku 15 fondiga konkureerima Ühispank, Hansapank, Sampo, LHV, Seesam ERGO Europa koos Trigon Capitaliga. Kui keegi neist saab fondid registreeritud enne teisi, alustab ta oluliselt paremalt stardipositsioonilt fondide müüki.

Investeerimispanga LHV partner Robert Kitt avaldas lootust, et kõik saavad ikkagi aprillis alustada. “Meil on muidugi kõik vajalikud dokumendid koos ja oleme kooskõlastamiseks ka nõu küsinud, aga ega kartmisega midagi muuta ei saa. Eks me peame olukorraga leppima.”

Ühtlasi võib jääda lühemaks ka valikuperiood nende jaoks, kes soovivad hakata makseid tasuma 1. juulist, sest otsus tuleb langetada mai lõpuks. 51-60aastaste jaoks on see ainuvõimalik periood liitumiseks.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali nentis, et inimesed teevad oma otsuseid niikuinii viimasel minutil. “Meie ei saa finantsinspektsiooni tööd mõjutada, kuid ma loodan siiski, et aprilli esimese poole jooksul on kõik fondid registreeritud,” ütles Tali.

Teise samba käivitamine õigel ajal muutus pingeliseks juba möödunud sügisel, kui Riigikogu suure hilinemisega kogumispensionide seaduse vastu võttis. Pärast seda on kogu teise sambaga seonduvad otsused tulnud viimasel minutil. Ükski turuosaline ei julgenud avaldust inspektsioonile esitada enne, kui märtsi keskel võeti vastu tagatisfondi seadus, mis tagab pensionifondi osakute omanike poolt paigutatud vahendite kaitse, sest seaduse sisu oleks viimasel hetkel võidud muuta. Liitumisavalduse vorm kinnitati alles ülemöödunud nädalal. Määrus aga, mis täpsustab fondide investeerimispiiranguid, ei ole senimaani veel kinnitatud.

Sampo Varahalduse juhi Silja Saare sõnul on turuosalised seatud olukorda, kus nad peavad olema äärmiselt kiired oma tegevuses ja suutlikud muutuvas situatsioonis kiiresti kohanema. “Iga organisatsiooni jaoks on see ressurssi oluliselt rohkem kulutav olukord kui see, kus annab oma tegevust ette planeerida ning situatsioon ei ole hägus ning igapäevaselt muutuv,” ütles Saar.

Veiko Tali rahandusministeeriumist möönis, et olukord on pingeline, ja oleks parem, kui see nii poleks.

Seesam Elukindlustuse juhi Taivo Saare hinnangul poleks pidanud nii olulise asja käivitamisega, nagu kohustuslik kogumispension, ülepeakaela tormama. “Ma ei usu, et see esimesi liitujaid nüüd õnnelikumaks muudab.”

Inspektsioonil on aega kohustusliku kogumispensioni litsentsi andmiseks kuus kuud.

Kuna kõigil turuosalistel on eelnev fondivalitsemise kogemus, siis pole alust oletada, et keegi neist litsentsist ilma jääb.

Suurväli seda väidet küll ei kinnitanud ja ütles, et kohvipaksu pealt ta ennustama ei hakka. “Meie kohustus on dokumendid põhjalikult läbi vaadata ja olla veendunud, et see isik väärib litsentsi ja vastab nendele tingimustele, mis seaduses kirjas,” ütles Suurväli. “Kuna riik teist sammast toetab, siis on ta huvitatud, et oleks ka tugevam järelevalve.”

Silja Saar möönis, et inspektsiooni põhjalikkus lisab muidugi usaldust fondivalitsejate suhtes, kes litsentsi saavad.

Riik ja tulevased fondihaldurid plaanivad kulutada kokku enam kui 20 miljonit krooni kogumispensioni süsteemi reklaamimiseks.

Hansapank, Sampo ja Seesam Elukindlustus hakkavad kõik pakkuma kolme eri riskitasemega fondi, milles võlakirjade osakaal aktsiate kõrval on mitte vähem kui 100, 75 ja 50%. Ühispank, LHV ja ERGO Europa koos Trigon Capitaliga tulevad igaüks turule kahe fondiga, ühes 100% võlakirju, teises 50%.

Teise samba pensioniks maksab töötaja 2% palgast, millele riik lisab 4%.

Inge Rumessen