Eesti
Filtreeri
Pensionisamba muudatus: 1954. aastal ja varem sündinuile säilib vana süsteem
Riigil napib pensioniraha
Pensionimaksete peatamine läheb riigile maksma 3,7 miljonit
Riigikogu avaldas toetust teise pensionisamba maksete peatamisele
Pensionifondide kogumaht 12,7 miljardit krooni
Eesti Väärtpaberikeskus soovitab üle vaadata pensioniinvesteeringud
Riigikogu arutab homme II pensionisamba sissemaksete peatamist

Valitsus kinnitas kärbitud pensionitõusu

14.03.13 ERR

Aprillist tõusevad pensionid keskmiselt 5% võrra, kuigi indeksi alusel pidanuks pensionid kasvama 7%.

Indeksi väärtuse arvutamiseks kasutatav valem, mis arvestab inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumist, andis tulemuseks 1,07, kuid valitsus otsustas kinnitada indeksi väärtuseks 1,05.

Seitsmeprotsendiline pensionitõus tekitanuks rahandusministeeriumi hinnangul liiga suured käärid riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude ja kulude vahel.

Prognoosi kohaselt oleks kogu pensionikindlustuse defitsiit siis üle 300 miljoni euro, mis ohustab riikliku pensionikindlustuse finantsilist jätkusuutlikkust.

Pensionitõusu kärpimist 5%-le põhjendas ministeerium vajadusega teha tasaarveldus, sest majanduskriisi aastatel 2010 ja 2011 oli indeks alla ühe, kuid pensioni suurust ei vähendatud.

Seadus ütleb, et valitsusel on kohustus tasaarvestada erinev indeksi osa viie aasta jooksul.

Pensionide määrad on aprillist järgnevad:

vanaduspension staažiga 15 aastat – 197,6 eurot,
staažiga 30 aastat – 268,4 eurot,
staažiga 40 aastat – 315,6 eurot,
ja staažiga 44 aastat – 334,4 eurot.

Priit Luts