Eesti
Uudised
Filtreeri
Kas väike fond on sama hea kui suur?
Teadlikke pensionifondi valijaid on vähe
Kogumispensionide seaduse muudatus
Milliseid pakkumisi tehakse?
Intervjuu investeerimispankuri Rain Lõhmusega
Noored ei pääse teisest sambast – investeerimisfondist
Valitsus esitas juulikuise pensionitõusu õiguslikud alused

Teenustasud muudavad kogumispensionid väiksemaks

13.05.02 Äripäev

Teise samba pensionifondid pakuvad inimestele küll tasuta liitumist, kuid võtavad sissemaksetelt valitsemistasu ja osakute väljalasketasu. Kui näiteks ERGO üritab konkurente üle trumbata madalaimate valitsemiskuludega, küsib ta samas kõrgeimat osakute ostuhinda.

Kogumispensionide seaduse kohaselt ei tohi võlakirjafondide valitsemistasu ületada 1,5% aastas ja aktsiafondide valitsemistasu 2% aastas. ERGO Varahalduse pakutava võlakirjafondi valitsemiskulu on 0,75% aastas. Kaks korda suuremat, 1,5%-list valitsemistasu küsib LHV Intressipensionifond, see tasu on ühtlasi ka kõrgeim pakutavate võlakirjafondide seas.

Kuuest turul olijast oodatavalt suurima osaluse saavutav Hansapank võtab pensionifondi K1 valitsemistasuks 1,19% aastas. See on odavuselt teisel kohal pärast ERGOt. Ühispanga konservatiivse pensionifondi valitsemistasu on vaid pisut suurem, 1,2% aastas.

ERGO võlakirjafondi osakute ostuhind on aga kõrgeim, täpsemalt 3%. Vaid pool sellest ehk 1,5% on Ühispanga ja Hansapanga pensionifondi osakute ostuhind, mis läheb igakuiselt sissemaksetelt maha.

50% ulatuses aktsiatesse investeerivatest progressiivsetest fondidest on madalaim valitsemistasu ERGO Tuleviku pensionifondil, vaid 1,25%. Nagu võlakirjafondide puhulgi, küsib ka aktsiafondide eest kõrgeimat, 2%-list valitsemistasu LHV.

Umbes viiendikulise turuosaga Ühispank küsib oma progressiivse pensionifondi valitsemistasuks 1,5%. Pisut suurem, 1,59%-line valitsemistasu on Hansa pensionifondil K3. Madalaim, vaid 1%-line aktsiafondi osakute ostuhind on LHV aktsiapensionifondil ja Sampo Pension-50-l.

Kui välja arvata Seesami Kasvu Pensionifond, on ülejäänud 50% aktsiatesse investeerivatel fondide osakutel sama ostuhind mis võlakirjafondide osakutel.
Veerandijagu aktsiatesse investeerivate kohustuslike pensionifondide valitsemistasu jääb 1,5% ümber aastas. Turul on vaid kolm fondihaldurit, kes taolisi pensionifonde pakuvad. Neist madalaim valitsemistasu on Hansa Pensionifondil K2.

Kolmanda samba fondide valitsemistasud on tunduvalt madalamad, jäädes 1% piirimaile. Sama suur on ka osakute ostmise ja tagasivõtmise tasu. Osakute ostmisel tuleb aga maksta ka väärtpaberitehingu eest, mis sõltuvalt pakkujast jääb 20 ning 50 krooni vahele. Ainukesena ei küsi selle eest eraldi tasu LHV.

Samas tuleb kolmanda samba pensionifondide puhul lisaks valitsemistasule fondi arvel maksta ka depootasu, tagatisfondi tasu ja finantsinspektsiooni ülalpidamistasud. Neist viimased kaks on kõigil ühesugused. Depootasu sõltub sellest, kui headel tingimustel on fondihaldur suutnud pankadega kokkuleppe saavutada, ja ulatub kuni 0,3%-ni aastas.

Kohustuslike teise samba fondide puhul tasub kõik need aga fondivalitseja. Kuna III samba puhul on vajalik ka investeerimiskonto olemasolu, peab inimene lisaks igakuistele maksetele fondi tasuma ka konto hooldustasu, mis on 25 krooni kuus.

Lõppenud nädalal tegi ligikaudu 3000 inimest oma valiku teise samba kasuks. Enamik neist valis suure aktsiaosalusega fondi. Võlakirjafondi kasuks otsustas 13% ja keskmise oodatava tootlusega fondi 16%.

Hetkel kehtiva seaduse järgi on 50-60aastastel aega veel kolm nädalat otsustada, kas ja millise pensionifondiga liituda. Riigikogus on siiski lugemisel muudatus, mis pikendaks valikuaega oktoobri lõpuni. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil on selles vanuses inimesi liitunud 12%.

Insenerina töötava 58aastase Mati Kalda sõnul on tema peamine dilemma see, et kogumispensioniga liitudes riskib võita liiga vähe. Fondi valikuga probleeme pole, sest kui pensionieani on jäänud vaid viis aastat, pole otstarbekas aktsiafondi valida. “Minu tutvusringkonnas on suhtumine teise sambaga liitumisse pigem negatiivne,” nentis Kalda ja selgitas, et praegu jääb Eesti keskmine palk Euroopa omale tugevasti alla. Tulevikus hakkab see tõenäoliselt kasvama, mistõttu praegu korjatu on tuleviku seisukohalt köömes.
 
Täiendava kogumispensioni valitsemistasu madalam
 
III samba pensionifondide kulud
valitsemistasu: 1% fondi varade keskmisest turuväärtusest aastas
väljalasketasu: 1% osaku puhasväärtusest
tagasivõtmistasu: 1% osaku puhasväärtusest
depootasu: kuni 0,3% fondi varade keskmisest turuväärtusest aastas
tagatisfondi tasu: kuni 0,4% fondi varade keskmisest puhasväärtusest aastas (kuni 2004. a-ni erinorm 0,08% aastas)
finantsinspektsiooni ülalpidamistasud: kuni 0,25% fondi varade turuväärtusest aastas (praegu 0,08% aastas)

Allikas: fondide tingimused

Inge Rumessen