Teadlikke pensionifondi valijaid on vähe
Hansapanga juhatuse aseesimehe Erkki Raasukese hinnangul valivad vähesed inimesed teadlikult pensionifondi, kuhu raha koguma hakata.
Raasuke lausus kolmapäeval  ajakirjanikega kohtudes, et ilmselt valib suur hulk inimesi fonde sisetunde  järgi ja jälgib, mida teised teevad, selle asemel et vaadata hoolikalt fondide  investeerimispõhimõtteid. Samuti valivad paljud ilmselt oma pensionifondid mugavusest näiteks pangast, mida põhiliselt kasutatakse, märkis ta. 
Seega on need inimesed, kes vaatavad, millistesse instrumentidesse fondid oma vahendeid paigutavad, Raasukese hinnangul tõenäoliselt kõigi liitujate seas vähemuses.
 Liitujate suhteliselt vähest huvi oma pikaajalise rahapaigutuse vastu näitab ka Rootsis 1990. aastate keskel läbi viidud pensionireformi kogemus. Swedbanki fondijuhi Roburi andmetel valisid kindlustusega liitujad valdavalt esialgu oma fondi või kuni viis fondi ega kipu neid vahetama. 
 
Roburi  turundusjuht Pär Bäckman märkis, et tehnoloogia- ja telekomisektori  investeeringute tulemusel vahepeal isegi kuni 500-protsendilise kasvu saavutanud  Conturafondist, mis võrreldes 2000. aasta keskpaiga ja lõpuga on oma väärtusest ligi kolmandiku kaotanud, investorid välja ei lähe ja suur langus inimesi eriti ei häiri. 
Bäckmani sõnul on Rootsis fonde vahetanud maksimaalselt viis protsenti inimestest ning süsteem on stabiilne. 
Raasuke märkis, et valiku tegemisel tuleks Eestis vaadata ennekõike 25-protsendiliselt ja 50-protsendiliselt aktsiatesse investeerivate fondide poole, kuna kvaliteetsetesse võlakirjadesse vahendeid paigutavate fondide puhul on Eesti kasvava majanduse ja sellega kaasneva puhul inflatsiooni oluliselt ületava tootluse saavutamine raske. 
Eesti fondivalitsejad pakuvad aktsiainvesteeringutega  peamiselt nii Euroopa kui ka USA indeksitel põhinevaid fonde, lisaks investeerib  näiteks ERGO Varahaldus Ida-Euroopa aktsiatesse ning Hansa Investeerimisfondid  Baltikumi aktsiatesse.