Eesti
Filtreeri
Pensionid ja poliitika
Riik pensioni teise samba ettevalmistusega jännis
2+4 kogumispension – on see midagi minu jaoks?
Finantsinspektsioon juhib investorite investeerimisele
Nädala kommentaar: Kes kõigutab teist sammast?
Rahandusminister allkirjastas kaks pensionireformialast määrust
Pensionikampaania algas

Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

23.02.23 Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2023. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,139. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9% ja keskmine pension tõuseb 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul.

„On selge, et pensionitõus peab käima koos palkade ja elukalliduse tõusuga, mistõttu on selle aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim. Lisaks aprillist jõustuvale indekseerimisele jätavad pensionäridele rohkem raha kätte ka aasta algusest jõustunud tulumaksu muudatused ning 20 eurone erakorraline pensionitõus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 84,67 eurot kõrgem ehk 700,02 eurot. Tõsi, prognoosis olime arvestanud tõusuga 704 euroni, kuid vanaduspensione saame tõsta siiski laekunud sotsiaalmaksu järgi, mis jäi kahjuks mõne võrra väiksemaks, kui algselt prognoositi. Vaatamata sellele on tegu 15 aasta suurima pensionitõusuga.”

Endiselt jääb tulumaksuvabaks keskmine pension. Ei muutu ka 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuvabastuse summa, mis on endiselt 704 eurot. Esmalt rakendab sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu I samba pensionile ja jäägi korral Pensionikeskus II samba pensionile. Kui I ja II samba väljamaksed on väiksemad maksuvabast tulust, saab maksuvaba tulu jääki kasutada ka näiteks palga puhul.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 317,9 eurot ja aastahinne 8,684 eurot. 2023. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.
Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 245,8 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 323 000 pensionäril.

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 15 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest 612 1360.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 18,60 eurot ning puuduva töövõime korral on toetuse suuruseks keskmiselt 558 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse töövõimetoetust 57% päevamäärast ning keskmiseks töövõimetoetuse suuruseks osalise töövõime korral on keskmiselt 318,06 eurot. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.

Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.