Eesti
Filtreeri
Pension tõuseb juulist saja krooni võrra
Esimese samba solidaarsus juulist veidi tõuseb
Pensionitõusu eelnõu jõudis Riigikokku
Kommentaar: Pension on maksustatav tulu
Pensionireform ajas prantslased streikima
Austria protestib pensioniea hüppelise tõusu vastu
Ebavõrdsus jõuab tulevaste pensionärideni

Täiendav pensionitõus on tänavu ära jäämas

26.03.03 Postimees

Vaatamata pensionikassa 1,4 miljardi kroonisele ülejäägile ja erakondade valimiseelsetele lubadustele jääb täiendav pensionitõus tänavu suure tõenäosusega ära, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.

Pensionide ja pensionikassa raha kasutamise küsimus on üks neist valupunktidest, mida võimuläbirääkijad pole praeguseks sirgeks rääkinud. Koalitsioonileppe praegune variant selleks aastaks teist pensionitõusu ette ei näe.

Res Publica meediajuhi Allar Tankleri väitel on siiski eesmärgiks pensione sügisel uue indeksi järgi veel kord tõsta. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul on sellest teemast veel vara rääkida. “Kahtlemata tahame me pensione tõsta,” ütles Reiljan.

Pärast seda, kui sotsiaalminister Siiri Oviir käis aastavahetusel välja plaani anda kõigile pensionäridele märtsist juurde 100 krooni, teatasid kõik erakonnad, et pensionide tõstmist tuleb arutada pärast valimisi. Tollal möönsid eri parteide juhtpoliitikud, et pensionikassa reserv võimaldab pensione sel aastal veel kord tõsta. Aprillist kerkib keskmine vanaduspension 136 krooni võrra.

Lõplikku selgust pole valitsuse moodustajatel ka pensionireformi teise samba küsimuses. «Tänaste pensionäride arvelt ei tohi teist sammast finantseerida. Praegu on need summad pensionikassast mööda laekunud,» ütles Reiljan.

Tankleri sõnul on enam-vähem kokku lepitud, et edaspidi rahastatakse pensionireformiga liitujaid riigieelarvest. «Teise samba sissemaksed, mida riik juurde maksab, tulevad praegu pensionikassa ülelaekumiste arvelt,» selgitas Tankler. Tema sõnul pole see edaspidi võimalik, sest indekseerimissüsteemi muutmise tulemusena läheb tulevikus kogu pensionikassasse laekuv raha pensionide maksmiseks.

«Normaalne reserv peab pensionikassas olema, aga me ei saa kõiki tulevikuohte kartes tänaste pensionäride arvelt iga aasta pool miljardit potti koguda,» tunnistas ka Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen. Kui teist sammast rahastatakse riigieelarve üldosast, peab see tulema millegi muu kokkukuivamise arvelt, lisas ta.

Uus võimuliit kavatseb pensionivalemis kaotada ära tarbijahinnaindeksi osa, mis lubab edaspidi kiiremat pensionitõusu.

PM Online