Eesti
Filtreeri
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga
Pensionifondide investeeringud Eestisse kasvasid hüppeliselt
II samba täiendavad sissemaksed viisid riigikassast 227 miljonit eurot
Pensionifondide tootlus jäi mullu kehvaks
Rahandusministeerium: Pensionifondide tasudest

Suurem tuhin teise samba ümber läbi

28.11.03 Äripäev

Möödunud kuul lõppenud kolmas teise sambaga liitumise voor tõi juurde ligi 141 000 uut liitunut, viies liitunute koguarvu üle 351 000. Kõikide märkide järgi on suurem liitumine sellega ühel pool.

2002. aasta mai lõpuni kestnud esimeses liitumisvoorus sõlmis kogumispensionilepingu üle 37 000 inimese. Möödunud aasta oktoobri lõpuni kestnud teine liitumisvoor oli kõige aktiivsem, tuues süsteemiga liitunute ringi juurde ligi 170 000 inimest. Edaspidisel liitumistempol on kindlad piirid peal. Esiteks ei saa enam süsteemiga liituda üle 42aastased inimesed, sest rong on nende jaoks läinud. Teine veidi proosalisem põhjus on see, et potentsiaalsete liitjate hulk on lihtsalt väike. Ehkki eestlasi on 1,36 miljonit, püsib tööga hõivatute hulk ehk inimeste arv, kes võiksid teise pensionisambaga liituda, keskeltläbi 600 000 juures. Kõige stabiilsem kasv tuleb tulevikus kohustuslikest liitujatest. Praegu käivas neljandas liitumisvoorus peavad süsteemiga liituma 1985. aastal sündinud. Sellesse vanuserühma kuulub umbes paarkümmend tuhat inimest. Teine osa liitujatest võiks tulla veel 20–40aastaste hulgast, keda Eesti Statistikaameti andmeil on 370 000 ringis, kuid kellest on HEX Tallinna andmeil teise sambaga liitunud 183 000.

Raivo Sormunen