Praxis: II samba maksete peatamisest kaotavad eeskätt pensionifondid
  Analüüsikeskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik  Andres Võrk kirjutab ettevõtte ajaveebis, et II samba pensionimaksete  peatamisest kaotaksid eeskätt pensionifondid.
      Valitsuse kaval plaan II samba maksed ajutiselt peatada  omab mitmeid lühi- ja pikaajalisi efekte.
Lühiajaline kaotus on eelkõige  pensionifondide jaoks, kes kaotavad sissetulevas rahavoos kahe aasta peale kokku  ligi 6 miljardit krooni. (Eelmisel aastal kogus II pensionisammas ligi 3,7  miljardit, sellest 2,5 miljardit sotsiaalmaksu ümbersuunamisest). Fondide  koguväärtus pärast möödunud aasta suuri kukkumisi peaks olema praegu  suurusjärgus 12 miljardit krooni, mis tähendab, et fondide jaoks on kahe aasta  jooksul 6 miljardist kroonist ilmajäämine kaotus niigi raskes seisus.
 Riiklik pay-as-you-go pensionikindlustus saab siis  vastavalt lisaraha, mis jääb riigi poolt II sambasse suunamata ning I samba  riiklikke pensione järelikult ei pea langetama. Sellel aastal oli prognoositud  riiklikeks pensionikuludeks ligi 19 miljardit krooni. Täiendav rahavoog 1,5  miljardit sellel aastal ning veel ligi 2 miljardit järgmisel aastal kuluvad I  sambasse marjaks ära. Karm alternatiiv oleks olnud pensionide langetamine, kuid  valimised on tulemas. Ning kuuldavasti käivad pensionärid aktiivsemalt valimas  kui tööealised.
 II sambaga liitunud kaotavad muidugi teise samba  pensionist, aga seda ei tohiks küll üle dramatiseerida. Esiteks suureneb selle  võrra nende I samba pension, sest isikustatud sotsiaalmaks, mis I sambasse läheb  on ju suurem selle 4 protsendipunkti võrra. Ja et riiklik indekseerimise valem  on pärast viimaseid pensionivalemi muutmisi tunduvalt soodsam kui varem, siis  kogukaotus inimestele ei ole kindlasti nii suur, kui pensionifondid seda püüavad  praegu näidata. Ajutise pensionivalemist kõrvalekaldumise sellel aastal lubas  valitsus mõne aastaga kompenseerida. (Kui me seda usume …)
 Seega kaasneb selle sotsiaalmaksu suunamise ajutise  peatamisega ümberjaotus töötavatelt inimestelt pensionäridele. Ja lisaks veel ka  rikastelt vaestele, sest I sammas on solidaarsem tänu pensioni baasosale, mida  II sammas ei ole. Seega võiksid just madalapalgalised olla II samba  pensionisamba ajutisest peatamisest rõõmsad.
 Lisaks siis muidugi vähenevad ka fondijuhtide palgad,  sest fondide mahud ei kasva nii rõõmsalt.
 Rõhutatakse, et sellega kaotab pensionisüsteemi  usaldusväärsus. Tõepoolest seda ta teeb. Aga naiivne on see, kes seda seni on  lõpuni usaldusväärseks pidanud, sest tegelikult on ju süsteemi juba senigi mitu  korda muudetud või pole reeglitest kinni peetud. Ja see on pidevalt muutnud I ja  II samba tulususe vahekorda ja seega kõik need ilusad joonised, mida kampaaniate  ajal pangatellerid meile näitasid pensionide suuruse kohta, ei kehti  nagunii.
 Nimelt juba 2002. aastast alustati olemasolevate  pensionide ja ka töötavate inimeste aastakoefitsientide väärtuse  indekseerimisega. Tegelikult aga tänu erakorralistele pensionitõusudele kasvasid  vahepeal riiklikud pensionid peaaegu kaks korda kiiremini. Selle tulemusena  tõusis ka aastakoefitsiendi väärtus, mis pakub huvi ka praegustele töötavatele  inimestele nii kiiresti, et andis silmad ette ka kogumispensioni fondide osakute  puhasväärtuse muutusele. Niisuguste erakorraliste tõusude tulemusena muutusid  tagantjärele ka analüüsid kogumispensioni suhtelise atraktiivsuse kohta  võrreldes riikliku pensioniga. Eriti inimeste jaoks, kes olid piiri peal, kas  otsustada liituda või mitte. Tagantjärele tarkusena, oleks mina ette näinud  riikliku pensionisamba valemi muutusi, oleks ka mõtelnud tunduvalt pikemalt, kas  II sambaga liituda.