Eesti
Filtreeri
Pension tõuseb juulist saja krooni võrra
Kommentaar: Kelle pension suureneb?
Esimese samba solidaarsus juulist veidi tõuseb
Pensionitõusu eelnõu jõudis Riigikokku
Kommentaar: Pension on maksustatav tulu
Pensionireform ajas prantslased streikima
Austria protestib pensioniea hüppelise tõusu vastu

Poliitsegadus lükkab pensionärid ooterežiimile

30.10.03 Eesti Päevaleht

Reform pensionisüsteemis: lubatud muudatusi, mis tooksid kaasa pensionitõusu, valitsus tähtajaks valmis ei saa. Kas üldse saab, pole veel selge. Koalitsioonis üksmeelt pole, kõigil asjaosalistel pole ka kogu infot, mida ja miks plaanitakse. Pensioniveksel on praegu katteta.

Pensionärid peavad varuma kannatust, sest valitsuse lubadus öelda hiljemalt oktoobris välja, milline tuleb uus pensionide arvutamise kord ja 2004. aasta pensionitõus, on takerdunud poliitilisse sasipuntrasse.

350 000 inimest puudutavad otsused pidid tuginema põhjalikule pensionisüsteemi uuringule, mis omakorda pidi valmima sügiseks. “Juunis alguse saanud asi on jäänud venima, sest riigihange vaidlustati. Leping kirjutatakse alla lähinädalatel,” ütles uuringufirma Praxis projektijuht Reelika Leetmaa. Koalitsioonilepingu täitmise aruandes raporteeris valitsus, et uuring on töös.

Tegelikult valmib Eesti ja Euroopa riikide pensionisüsteemide erinevusi analüüsiv Praxise uuring uute plaanide kohaselt kõige varem 1. aprilliks. Eesti Päevalehe andmetel vaidlustas esimese, ligi 200 000 krooni maksva riigihanke rahvaliitlane Janno Reiljan.

Tundlikul teemal rääkida ei taheta

Kõik see oli aga täielikuks üllatuseks teisele Rahvaliidu juhtpoliitikule Mai Treialile, kes kuni eilseni arvestas analüüsi tulemuste õigeaegse laekumisega ning valitsuse kindlate lubadustega oktoobri lõpuks pensionide tulvikuotsused ära teha. “Praegu on küll tegu pensionäride petmisega. Inimesed on sellega arvestanud ja oodanud,” kritiseeris sotsiaalkomisjoni esimees. “Nüüd tuleb kiirelt teised lahendused leida.”

Täna valitsuse nõupidamisele jõudma pidanud ettepanekud laekuvad sinna kõige varem nädala pärast. Rahandusminister Taavi Veskimägi kahtleb selleski tähtajas. “Ühtegi summat ega võimalikku uut valemit ei saa enne öelda, kui ministrid on asja arutanud. See on väga sensitiivne teema,” lausus sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo.

Rahandusministri sõnul on pensionimuudatuste näol tegemist Eesti lähiaastate ühe olulisema otsusega, kus kiirustades tehtud sammud võivad destabiliseerida majandust. “Töötatakse erinevate variantide kallal,” lausus minister. “Siin tuleb arvestada paljusid eri mõjureid.”

Võimuliitu kummitab koalitsioonileppe lubadus tõsta ja hoida keskmine vanaduspension vähemalt 40% tasemel meeslihttöölise palgast.

Kui juulikuise pensionitõusu järel oli see eesmärk hetkeks käes, siis nüüdseks on palgad taas pensionide eest ära roninud. Tuleva aasta eelarvekava lubab aprillis pensione kergitada 100 krooni võrra, mis samuti ei taga Euroopa sotsiaalharta ühe põhinõude täitmist.

Euroopalikuks eluks pole selget rahaallikat

Treiali sõnul võimaldab pensionikassa 1,7 miljardi kroonine reserv pensione täiendavalt tõsta enne 1. aprilli. “Hea tahtmise juures on kõik võimalik. Veel tuleb ratifitseerida sotsiaalkindlustuse koodeks ja siis lahendada II samba rahastamise probleem. Enam ei saa kesta olukord, kus seda tehakse tänaste pensionäride arvelt,” rääkis Treial. Appi tuleb võtta stabiliseerimisreservi raha, lisas ta.

Keskerakondlane Siiri Oviir nimetas kurvaks uudiseks valitsuse kavatsust suunata tuleval aastal 740 miljonit krooni pensionikassa reservist II sambasse (nn 4% ehk riigipoolne panus kogumispensionisse).

“Olen analüüsinud maksuseadusi ja põhiseadust ega pea võimatuks, et see on põhiseaduse vastane. Pöördun selle küsimusega õiguskantsleri poole,” ütles Oviir.

Endise sotsiaalministri arvates peaks uus pensionitõus tulema veel sel aastal, et jõuda taas nõuetekohase 40% tasemeni. “Euroopa Liit võib sekkuda, kui me ühisreegleid ei täida. EL on üles ehitatud inimese jaoks,” sõnas Oviir.


OPOSITSIOONI ARVAMUS

Tõnis Lukas (Isamaaliit):Indekseerimissüsteemi tuleks teatud määral rehabiliteerida. Teda tuleb kaitsta nende vastu, kes vahetult enne valimisi aeg-ajalt ikka selliste ratsarünnakutega lubavad pensioni ühekordselt tõsta unelmate piirideni või vähemalt 500 krooni kaupa.

Eiki Nestor (Mõõdukad): Pensionireformiga edasi minnes on kõige tähtsam inimväärse pensioni maksmine tulenevalt Euroopa sotsiaalkoodeksist.
Selleks on vajalik aasta alguse pensionitõus. Mõõdukate eelnõu järgi suureneks pension 1. jaanuarist 260 krooni võrra. Teise sammuna tuleb muuta indekseerimist nii, et indeksi aluseks on üks kahest, kas sotsiaalmaksu laekumine või tarbijahinnaindeksi tõus, vastavalt sellele, kumb on pensionärile kasulikum.


KAAREL TARAND: Petetud lootus

Valitsuse lubadusest luua senisest parem pensionisüsteem õigeks ajaks asja ei saanud. Uus süsteem lubati teha “teaduslikul” alusel, ent uuring valmib parimal juhul aprilliks. Siis aga on kehtiva indekseerimiskorra alusel pensionitõus niikuinii.

Kõik liigutused pensionisüsteemi kallal enne uuringut on järelikult “teadusliku aluseta” ehk poliitilised. Tahe pensione tõsta on kahtlemata olemas. Värsketele poliitikutele mõningase üllatusena on ainult need seadused igal pool jalus ega lase rahvale kiiresti head teha. Kauguses aga kumab kogumispensioni süsteemi tõttu nagunii krooniline tühjus ja defitsiit, mis peaks hoiatama praeguste kassavarude kallale minemast.

Üks variant poliitiliseks pensionitõusuks on lisaeelarve, aga neid ei saa aasta lõpus teha. Kui aga seadust uuest aastast menetlema hakata, ei saa asjast enne aprilli asja. Pensionikassa reservi vähendamine nõuab samuti seadusandja tahet. Lisakroonide ja pensionäride suhe on paraku ikka nagu penil ja pehmel leival. Ja ma ei usu, et ükski saaks küllaldast jõululohutust kõnekäänust: hea mees, kes lubabki!


KÜSITLUS: Millist pensionide arvutamise korda toetate?

Jürgen Ligi, (Reformierakond) Reformierakond on ammu öelnud, et indekseerimise süsteemi tuleb muuta. Suuresti tarbijahinnaindeksi tõttu on kuhjunud pensionikassasse reservid. Nähtavas tulevikus tuleks Eestis seada sisse indeks, mis sõltub ainult sotsiaalmaksu laekumisest. See maandab riske ja ootamatuid eelarveauke. 1,7 miljardi kroonine reserv on suurevõitu, kuid lubab vaid ühekordseid samme. Pigem on küsimus uues indeksis.

Marko Pomerants, sotsiaalminister (Res Publica) Peame koos peaministriga lubadust, et ütleme oktoobris Eesti rahvale välja, mis saab pensionidest. Töögrupp kahe ministri osalusel töötab ja ilmselt tuleme sellega kabinetti 30. oktoobril. Enne pole mõtet rahvast ärevusse ajada.
Ennekõike ütleme siis seda, kas on põhjust jätkata praeguse konservatiivse indeksiga või mõne alternatiiviga ja millal seda kehtestada. Siis tuleb ka vastus põhiküsimusele, miks on välja maksmata 1,6 miljardit krooni ehk kui suur võiks olla mõistlik pensionikassa reserv. Täna on see summaliselt kahe kuu pensionivaru, mis ilmselt ei ole otstarbekas. Tõde võib olla 800 miljonit või pool miljardit.
EPL, 15.10

Kai Kalamees