Eesti
Filtreeri
Ukrainast saabunud sõjapõgenikele

2021

II sambaga liitumine ja I samba pension
Pensioniiga täna ja tulevikus

2019

Eesti pensionireform liigub Euroopaga vastassuunas
Sotsiaalkampaania „Vanus on väärtus“: töötamine on kasulik igas eas
Pensionid tõusevad tänasest järsult

2018

Liitumiskontrolli katkestus 27.12. alates kell 16:00

Pensionireform ajas prantslased streikima

14.05.03 Eesti Päevaleht

Üleriigiline transpordi- ja teiste riigitöötajate streik halvas eile Prantsusmaa, kus ametiühingud korraldasid “mustaks teisipäevaks” nimetatud tööseisaku valitsuse pensionireformikava vastu.

Enamik ronge, busse ja lennukeid jäid seisma ning üle maa toimus peale 24-tunnise streigi enam kui sada meeleavaldust. Pariislased kasutasid liikumiseks jalgrattaid ja tavapärasest enam autosid, kuna enamik ühissõidukeid ja metrooliine ei töötanud. Reutersi teatel hoiti streigi tõttu käigus vaid minimaalne hulk ronge ja igast viiest plaanilisest lennust jäi ära neli, mistõttu pidi loendamatu hulk inimesi oma reisiplaane muutma.

Pensionisüsteem kokku varisemas

Streik ei piirdunud vaid transpordisektoriga, sest tööle jätsid ilmumata ka õpetajad, postitöötajad ning vähemal määral era-ettevõtluse töötajad. Tööseisaku sihiks oli sundida peaminister Jean-Pierre Raffarini muutma valitsuse plaane reformida pensionisüsteemi, mida ilma muudatusteta ähvardab kokkuvarisemine. Eelkõige on kõne all pensioniea tõstmine ehk täpsemini täissuuruses pensioni saamiseks nõutud tööaastate arvu suurendamine.

Raffarin on öelnud, et streigid ei kõiguta tema meelekindlust vajalike reformide läbiviimisel ning pensionireformi seadus-eelnõu saadetakse parlamenti veel enne suvepuhkust juulis. Olulisemaks muutuseks on täispensioni saamiseks nõutud tööaastate arvu suurendamine riigisektoris seniselt 37,5 aastalt esmalt 40 ja 2020. aastaks 42 aastani. Tegelikult võrdsustaks reformi esimene etapp riigi- ja erasektori töötajatele seatud tööaastad, sest viimases tuleb praegugi töötada 40 aastat, enne kui riigipensioni saama hakatakse.

Ka mujal Euroopas kasvab rahva pahameel heaolu ohustamise pärast, kuigi eksperdid on ammugi hoiatanud, et senisel kujul ei suudeta vananeva elanikkonnaga maades kaua jätkata. Rootsis algas nädalaseks kavandatud 50 000 avaliku sektori töötaja palganõudmistega streik esmaspäeval, haarates nii haiglaid kui ka prügivedajaid.

Austria reformib heldet pensionisüsteemi

Samuti ajasid kavandatavad pensionikärped eile Viinis meeleavaldusele tuhandeid austerlasi, kelle paremtsentristlik valitsus soovib tõsta järk-järgult pensioniiga ja vähendada riigipensioni kuni 30 protsenti. Austria süsteem on üks heldemaid Euroopas. Keskmine pensionile jäämise iga on meestel 58 ja naistel 57. 55–64-aastastest austerlastest käib tööl 30 protsenti, näiteks Suurbritannias töötab samas vanuserühmas aga 54 protsenti.

Demograafilisest olukorrast — madal sündimus, aina vanemaks elav rahvas — tingitud eesmärgiks nii Austrias kui Prantsusmaal ja mujalgi on mõistagi ärgitada inimesi enam koguma raha vanaduspõlveks pensionifondidesse ning vähendada riigi koormat ehk riigipensioni osa.

Kaivo Kopli