Eesti
Uudised
Filtreeri
Mida teha, et riigipensionile saaks loota ka aastal 2060?
Teisest sambast igas kuus ainult 43 eurot pensionilisa – miks ometi?
Miks ei saa teisest sambast pensioniraha korraga välja võtta?
Teine sammas katab vaid augu
Aeg on unelmast ärgata ja pensioniootusi muuta
Pensionide indekseerimine toob pensionäridele pensioni tõusu
Pensioniks kogutakse liiga vähe

Pensionide indekseerimine toob pensionäridele pensioni tõusu

01.04.16 Sotsiaalkindlustusameti pressiteade

Tavapärane pensionide indekseerimine toob kõikide riiklike pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr. Riiklike pensionide indekseerimine, ehk ümberarvutamine uue väärtusega, tehakse igal aastal 1. aprilliks. 2016. aastal on indeksi väärtus 1,057. Pension suureneb 412 132 pensioni saajal.

Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega kasutatakse indeksi arvutamisel tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu ümardatud väärtusi. Alates 1. aprillist 2016 on baasosa suurus ühes kuus 153,3035 eurot ja aastahinde väärtus 5,514 eurot. Rahvapensioni määr kasvab 158,37 eurolt 167,40 euroni.

Igale riikliku pensioni saajale on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub kõige enam tööstaažist. Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

  • B on baasosa, mis on kõigile riikliku pensionisaajatele ühesuurune.
  • S on staažiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staažiaastate arvu ja aastahinde korrutisega. Staažiosa suurus sõltub pensionisaaja pensioniõigusliku staaži ehk tööaastate ja töötamisega võrdsustatud aastate (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms) kogusummast kuni 1998. aasta 31. detsembrini.
  • K on kindlustusosa, mille suurus sõltub pensionisaaja sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu suurusest. Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga kui pensionikindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.

2015.a vabariigi keskmiselt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suuruseks on 2325,73 eurot.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata ja sellisel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staažiosast.

Aprillikuus väljamakstavad riiklikud pensionid on juba indekseeritud ehk ümberarvutatud. Indekseeritud pensioni suurust saab vaadata alates 1. aprillist riigiportaalist eesti.ee. Isikustatud pensionikindlustuse registri teatis on kättesaadav alates 10. aprillist 2016 riigiportaalis eesti.ee.

Rahvapensioni määr on alates 1. aprillist 2016. a 167,40 eurot.

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus. Samuti on pensionäridel pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.