Online-intervjuu: vastab pensionisamba-ekspert Angelika Tagel
Postimees.ee lugejate teise samba pensionimakseid ning pensionifondide tegemisi puudutavatele küsimustele vastab teisipäeval kell 12 Nordea Pensions Estonia AS juhatuse esimees Angelika Tagel.
Kuni praeguse majanduskriisini suhtusid inimesed  pensionisammastesse üsna leplikult. Kui riik otsustas teise samba maksed  peatada, tekkis pahameel kogu sambasüsteemi vastu. Mida te arvate, millest tuleb  praegune pahameel pensionisammaste vastu ja kuidas saaks seda  ületada?
Eesti 3-sambaline  pensionisüsteem on rahvusvaheliselt saanud palju positiivset tunnustust. Minu  arvates pole ühiskond pahane mitte pensionisammaste peale, vaid pigem on  pahameel tingitud viimase 80 aasta suurimast majanduslangusest, sellega  seonduvast kriisit raha- ja kapitaliturgudel ning sellega kaasnenud muudatustest  süsteemis. II sambas on juba üle 587 tuhande kliendi ja seetõttu on elav  diskussioon ja emotsioonid igati arusaadavad ja tervitatavad. 
Majandustõusud ja –langused tulevad ja lähevad, mis on reeglipärane. Tänane kriis tuleb üheskoos ületada ja mõelda positiivselt, sest igale langusele järgneb tõus. Pensioniraha kogutakse mitmekümned aastad – hiljutine langus on 40 aasta pärast ainult väike virvendus. Minu soovitus on jätkata makseid pensionifondidesse.
Mida te arvate riigipoolsest ajutisest pensionimaksete  katkestamisest?
Minu isiklik eelistus oleks olnud see, et süsteemi  ei oleks muudetud, makseid oleks jätkatud tavapärases korras ning riik oleks  leidnud muud võimalused riigieelarve tasakaalustamiseks. Samas on positiivne, et  inimesed saavad ise jätkata 2% investeerimist alates 2010.aasta algusest ning  riik kompenseerib ajutise katkestuse hilisemate omapoolsete suuremate  maksetega.
Arvestades, et ühelt poolt on riik rikkunud ühepoolselt kokkulepet,  teisalt on fondide valitsemisetasud üsna samas suurusjärgus fondi tootlikusega,  sooviks oma raha teisest sambast välja võtta. Kas ja kuidas on  võimalik?
Tõesti, riik on ajutiselt, st 2010. aasta lõpuni peatanud  omapoolsed maksed teise samba pensionifondidesse. Ka inimese enda maksed II  sambasse on peatatud samaks ajaks, välja arvatud juhul kui isik teeb avalduse  maksete jätkamiseks 2010 aasta algusest. Sellist avaldust saab esitada alates  1.augustist kuni 30.novembrini.
Täna hommikuse seisuga on II samba fondide viimase 5 aasta keskmised tootlused vahemikus 0,47% kuni 7,55% aasta kohta. Tootluse protsent on netosuurus, st valitsemistasud on sellest juba eelnevalt maha võetud. Seega 5 aasta lõikes on fondid loonud kliendile lisaväärtust. Pensionikogumine ongi pikaajaline protsess, mida kauem koguda seda suuremad on säästud.
II sambast saab raha välja võtta pensionile jäämisel pensionimaksete vormis. Varasem raha väljavõtmine ei ole võimalik. Kuidas täpselt pensioni välja võtta saab, sõltub säästude suurusest. Väiksemate summade puhul on võimalik saada pensionimakseid fondist, suuremate summade puhul saadakse eluaegseid pensionimakseid elukindlustusseltsi kaudu.
Mis on tänasel päeval suurimad pooltargumendid teise ja kolmandasse  sambasse maksete jätkamiseks?
Pensionäride arv kasvab ja töötav  elanikkond väheneb. Riik ei suuda tagada heaolu pensionieas: on täiesti selge,  et igaüks peab ise selleks lisa koguma. Regulaarne investeerimine on kõige  otstarbekam viis pensioni kogumiseks. Hetkel on investeerimiseks väga hea aeg –  osakuid saab osta madalamate hindadega, mis tähendab suuremat tõusupotentsiaali,  seda nii teise kui kolmanda samba pensionifondide puhul. III samba puhul  kehtivad lisaks maksusoodustused, mis suurendavad investeeringu väärtust veelgi.  Igal juhul tasub investeerida ja võimalusel mõlemasse pensionisambasse. Mida  pikem on kogumise aeg, seda kasulikum teile endale.
Mis saab siis, kui jätkan makseid, aga ei tule 5-protsendilist  majanduskasvu? Kas siis lihtsalt riik jätab oma kohustused jälle täitmata ja  oleme jälle oma rahast ilma?
Enamus analüütikutest on seisukohal, et  aastaks 2013 on Eestis nominaalne majanduskasv suurem kui 5%. Näiteks  rahandusministeeriumi vastav prognoos 2013.aastaks on 6,7%.
Kui jätkate oma makseid II sambasse ja nominaalne majanduskasv on aastaks 2013 vähemalt 5%, siis suurendab riik omapoolset panust ning maksab teie pensionifondi lisaks 4%-le veel 2% ehk kokku 6% igakuiselt.
Kui tõesti peaks juhtuma nii, et nominaalne majanduskasv jääb alla 5%, mis on vähetõenäoline, siis on riigil võimalik lükata omapoolse panuse suurendamine edasi aasta võrra kuni saavutatakse vähemalt 5%-line majanduskasv.
Millal suunatakse 100 protsenti sissemaksete rahast investeerimiseks?  Kas on eetiline võtta haldustasu halbade tehingute sõlmimise ja klientide raha  mahamängimise – «investeerimise» – eest?
100 protsenti sissemakstest  suunatakse fondi ja investeerimisele siis kui pensionifondivalitseja ei võta  väljalasketasu. Nordea pensionifondidesse saab investeerida ilma  väljalasketasuta – II samba fondidele pole Nordea väljalasketasu kehtestanud ja  hetkel ei võta Nordea ka III samba fondi investeerimisel väljalasketasu.  Pensionikeskuse andmetel ei võta ka Ergo ja SEB II samba fondide klientidelt  väljalasketasu ning alates 2011 kaovad II samba väljalasketasud üldse.
Fondivalitseja kehtestab igale fondile valitsemistasu ning loomulikult peab fondivalitseja alati tegutsema professionaalselt ja klientide parimaid huvisid arvestades. Tulemused sõltuvad eelkõige fondijuhi kogemusest, analüüsivõimest ning ka hetkeolukorrast turgudel. Hiljuti toimus turgudel väga suur langus ning seetõttu on emotsioonid mõistetavad.
Soovitan aeg-ajalt jälgida, kuidas teie valitud fondivalitseja tegutseb ja millised on tulemused. Igapäevast informatsiooni saab pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee. Kui te ei ole rahul seniste tulemustega, siis on võimalik fondivalitsejat vahetada ja viia oma varad üle teise pensionifondi või alustada uute maksete kogumist teise fondivalitseja juures.
Suure tõenäosusega olen 2010. aasta jaanuariks juba töötu. Kui ma  esitan praegu avalduse maksete jätkamiseks II sambasse, aga tegelikult sinna  sissemakseid ei tee kogu aeg (töö puudumisel ju palka ei saa), siis kas riik  maksab majanduskasvu taastumisel 6 protsenti (eeldusel, et ma siis jälle endale  töö olen leidnud ja reaalselt ka sissemakseid teen)? Kas riigi sissemaksete  taastamisel arvestatakse minu sisse makstud raha hulka (nt oletame, et  riigipoolsete maksete taastamisel, on mu palk kaks korda  suurem)?
Aitäh hea küsimuse eest. Jah, isegi kui II sambaga liitunud  isik on hetkel töötu, kuid esitab avalduse maksete jätkamiseks, siis on tal  õigus riigipoolsetele suurematele maksetele. Igakuise II samba sissemakse suurus  sõltub makse tegemise ajal kehtivast palgast ja mitte varasematel perioodidel  teenitud tulust.
Loodan, et teie must stsenaarium ei realiseeru ja  2010.aastal olete endiselt tööl.
Olen praegu lapsehoolduspuhkusel ja seega töötasu puudub (kuni 2010.  aasta sügiseni, kui laps saab 3-aastaseks). Mismoodi käituma pean? Kui käiksin  tööl, siis sooviksin peansionisambasse makseid edasi koguda. Kas pean ka praegu  avalduse tegema, kuigi töötasu ei laeku?
Kindlasti soovitan esitada  avaldus maksete jätkamiseks, sest siis on teil õigus riigipoolsetele suuremate  sissemaksetele tulevikus. Samuti taastuvad siis pärast vanemapuhkuselt tööle  naasmist automaatselt teie enda maksed II sambasse.
Milline on optimaalne pensionikogumise lahendus 25-aastasel äsja  ülikooli lõpetanud ja esimesel töökohal töötaval inimesel? kas peaks üldse oma  pensionile praegusel raskel ajal mõtlema?
Tuleviku peale mõtlemine  on alati hea. Mida varem te pensioniks kogumist alustate, seda parem. Ajafaktori  tähtsus on väga suur. Praegu 25-aastane noor liidetakse kohustuslikus korras II  sambaga, st koheselt tööle asumisel hakkab II samba pensionifondi raha kogunema.  Ka noor inimene peaks novembri lõpuks tegema avalduse II samba maksete  jätkamiseks, et alates 2010 igakuiselt II sambasse raha laekuks ja et oleks  õigus saada riigipoolseid suuremaid sissemakseid tulevikus. Kui võimalik, siis  võiksite alustada maksetega ka kolmandasse sambasse, et kindlustada endale parem  pensionipõlv.
Kuidas on süsteem loodud – kas minu kogutud  pension võib mingil moel haihtuda? On ju näiteid maailmas, kus inimesed vaesuvad  hetkega, kuna nende pensionifondid pankrotistuvad.
Eestis on pensionifondide varad  eraldatud nii fondivalitsejate kui ka pankade varadest – pensionifond on  iseseisev varade kogum, mille tulem sõltub fondi investeeringutest ja seda ei  mõjuta panga või fondivalitseja majanduslik olukord. Lisaks on Eestis loodud II  samba tagatisfond, mis hüvitab võimalikud kahjud, mis tekivad fondijuhi  pahatahtliku käitumise või reeglite rikkumise tulemusel. Eesti süsteemis on  pensionifondi pankrotistumine praktiliselt võimatu.
Kas ja kuidas on võimalik peatada maksed kolmandasse sambasse? Mis  puhul tasuks seda teha?
Kolmanda samba puhul on tegemist  vabatahtliku kogumisega ja kliendil on võimalik ise otsustada kui tihti ja kui  palju investeerida. Kolmandasse sambasse on võimalik koguda nii fondi kui ka  elukindlustusseltsi kaudu. Mõlemal juhul peaks klient saama oma sissemakseid  peatada või nende suurust reguleerida, kuid elukindlustuslepingus võib olla  teatud kitsendusi ehk soovitan lepingut kontrollida.
Kui majanduslik olukord  on keeruline, siis tasub oma investeeringud üle vaadata ning ümber hinnata. Kui  muud üle ei jää, siis tuleb maksed peatada ja selle võrra tulevikus rohkem  investeerida.
Millal tehakse sammas, kus hoitakse raha valuutas, mitte aksiates? Nii ei saa  investeerijad ja fondid seda pihta panna. Vähemalt on hea siis teada, et raha,  mida kogud, jääb sinna ka alles.
Kas see on ja jääb ainult unistuseks, sest kellelegi pole  kasulik inimesi mitte riisuda?              
Valuutade kursid kõiguvad  samuti kui aktsiate kursid. Näiteks USA dollar on kõikunud euro või eesti krooni  suhtes üles-alla väga olulisel määral. Intressifondides peab valuutariskide  võtmine olema väga hästi juhitud, sest valuutakursi kõikumine võib väga kiiresti  „ära süüa“ fondi intressitulud. Suurem osa lisaväärtusest luuakse siiski  ettevõtete kasvuga, mitte valuutade hoidmisega.
Miks on kohustuslike pensionifondide  valitsemistasud suuremad, kui neist umbes 10 korda väiksemate mahtudega  vabatahtlike pensionifondide omad?                 
Kohustuslike pensionifondide valitsemine on seotud suuremate kuludega,  siit ka mõnevõrra kõrgemad valitsemistasud. Kohustuslike pensionifondide  depootasud (so tasu pangale fondi varade valvamise eest) tasub fondivalitseja,  vabatahtliku pensionifondi puhul fond ise. Lisaks maksab fondivalitseja  kohustuslike pensionifondide eest makseid II samba tagatisfondi.
Erinevad uuringud on veenvalt tõestanud, et 80% aktiivselt juhitud fondide tootlus jääb oma võrdlusindeksile pikas perspektiivis alla. Ka kehtib reegel, et mida suuremad tasud, seda suurema tõenäosusega jääb aktiivselt juhitud fond oma võrdlusindeksile alla.
Nende uuringute valguses sooviks teie hinnangut,  millal võiks olla Eestisse oodata esimest passiivselt juhitud, madalate  valitsemistasudega nn. “indeksipõhist” pensionifondi? Kes Eestis opereerivatest  pensionifondide halduritest võiks olla selle fondi asutaja? Mis juhtuks sellise  fondi tulekul ülejäänud fondidega?                                       
II samba pensionifondide eksisteerimise ajal on Eestis  proovitud nn „indeksistrateegiat“, kuid see strateegia pole siin püsima jäänud.  Tõenäoliselt majanduslanguse tingimustes selline strateegia end ei õigustanud.  Mina isiklikult eelistan investeerida sellistesse fondidesse, kus fondijuht on  aktiivne ja kogemustega.
Mida arvate riiklikust pensionifondist, kus  oleks garanteeritud väike kasvuprotsent. Headel aegadel protsent ei tõuseks ja  halbadel aegadel ei langeks. Samas saaksid riik ja omavalitsused seda fondi  näiteks kasutada raha laenamiseks, mitte ei peaks seda tegema  erapankadest.                                      
Garanteeritud  tootlusega pensionifondile oleks kindlasti olemas klientuur, mis ei tähenda, et  sellised fondid peaksid olema riiklikult juhitud. Kolmesambalise süsteemi  eesmärk on vähendada riigi kohustuste koormat seoses pensionide maksmisega  tulevikus. Riikliku garantiiga pensionifondi puhul võtaks riik endale  lisakohustusi, mis on vastuolus praeguse süsteemi eesmärgiga.
Riigil ja  omavalitsustel on võimalik raha laenata ka olemasolevatelt pensionifondidelt –  selleks tuleks neil emiteerida võlakirju.
On üldteada, et fondiosakutesse ja aktsiatesse investeerimine on seotud  äärmiselt suure riskiga. Seega minu arvates juhul, kui riik kohustab oma  kodanikke seda tegema, peaks kodanikele juhul, kui nad riigi kehva otsuse tõttu  on kahju kannatanud, olema tagatud võimalus nõuda varalise kahju hüvitamist.  Missugune on selles küsimuses riigi ja pankadevaheline kokkulepe, kas pangad  vastutavad kehvade investeerimisotsuste eest või jääb kogu kahju riigi kanda,  kui inimesed riigi vastu massiliselt kahju hüvitamise nõudeid hakkavad  esitama?
Eksisteerivad erineva investeerimisriskiga fondid. Näiteks  võlakirjafondidesse investeerimine on hoopis madalama riskiga kui  aktsiafondidesse investeerimine. II samba pensionifondid ei tohi investeerida  100% aktsiatesse, maksimaalne lubatud aktsiarisk on praegu 50%, kuid alates  1.septembrist võib pakkuda fonde aktsiariskiga kuni 75% varadest. Kuldreegel on,  et mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsem (st väiksema aktsiariskiga)  võiks olla valitud pensionifond. Seega saab isik ise pensionifondi valides  otsustada sobiva investeerimisriski kasuks.
Kas on õige öelda, et 40 aasta lõikes on erinevate pankade samaliigiliste  fondide tootlused ilmselt väga sarnased (tootlus erineb alla 0,5%)? Seega tasuks  pigem vaadata soodsa haldustasuga fonde?
Praktikas tasub siiski jälgida  fondide tootlust, sest tootluse protsent on netosuurus kus valitsemistasu on  juba arvesse võetud. Tootlus näitab fondiosaku väärtuse kasvu ning seega ka  kliendi varade väärtuse kasvu. Tootluse suurus ei sõltu üksnes valitsemistasust,  vaid ka fondijuhi kogemusest ja oskustest. Fondi valides tasub võrrelda nii  tootlust, tasusid kui ka fondijuhi tausta.
Suur tänu vastamise eest!   
Suur tänu küsijatele. Soovin kõigile õigeid  pensionifondide valikuid ja edukat pensionikogumist!