Nordea eelistab olla fondifond
Intervjuu Nordea pensionifondide juhi Olli Enqvistiga
Ajastasite pensionifondide turuletuleku ideaalsele ajale (2008. aasta sügis),  kui suurem finantsturgude vapustus oli selja taha jäämas.
– Meil oli õnne.  Tegelikult me ei ajastanud fondide turuletoomist, kuna fondide loomise  ettevalmistusprotsess oli juba käinud umbes aasta aega.
Kuna fondid pääsesid kukkumisperioodist, siis puuduvad Nordea  pensionifondidel pikaajalised võrreldavad tootlused.
– Sinna ei saa me midagi  parata. Meie fondide loomisest alates oleme tootluselt parimate seas ja täiesti  konkurentsivõimelised LHV fondidega.
Et kriisi ajal Nordea pensionifondid ei tegutsenud, siis ei saa võrrelda Teie  käitumist teiste fondijuhtide omadega. Lugesin A pluss fondi (kuni 75%  aktsiariski) tingimustest, et aktsiate osakaal võib olla 0-75%. Kas olete valmis  viima fondis aktsiate osakaalu null protsendile?
– See peaks küll sündmus  olema, et viia aktsiate osa nulli. Kui me näeks ette suuremat kukkumist, siis  võiks aktsiate osakaalu vähendada. Aga kas just nulli – siis me peaksime minema  100% võlakirjadesse. Ajastamine on väga raske. Teine aspekt on see, et kui meil  on fondi nimes 50 (kuni 50% aktsiariski), siis mida klient arvaks, kui ta leiaks  0% aktsiaid? Tema tahtis ju fondi kaudu aktsiariski võtta.
Teie pensionifondid koosnevad teistest fondidest (ja ETFidest). Kas fondide  valimine on lihtsam kui üksikväärtpaberite valimine? Kas vaatate pelgalt  ajaloolisi tootlusi või ka fondijuhti? 
– Fondide valimine ei ole lihtne.  Paar aastat võib fondijuht olla võrdlusindeksist edukam, kuid pikaajaline pidev  indeksist parema tootluse saavutamine on väga keeruline. Kui fondijuht ei suuda  saavutada turutootlust miinus väike teenustasu, siis miks me peaks maksma  fondijuhile? Inimeste hindamine on keeruline. Selle asemel kasutame börsil  kaubeldavaid fondiosakuid (ETFe). Sellisel juhul saame me peaaegu turutootluse.  Me ei vali üksikväärtpabereid, kuna see läheks kulukaks. Siis peaks meil olema  leival teistest parem India aktsiate asjatundja, arenevate turgude võlakirjade  spetsialist jne. Kui meil oleks sellised inimesed… Meie pensionifondid on  hästi hajutatud riskiga fondifondid.
Meie investeerimisprotsess on selline. Kõigepealt vaatame ära varaklasside osakaalud, mis on tootluse seisukohast üldse kõige olulisem. Ütleme, et aktsiate osakaal võiks olla 50%. Kuidas me jagame selle 50%? Mis on perspektiivikad piirkonnad? Tulu-riski suhe? Näiteks otsustame aktsiate osast paigutada 50% Euroopasse ja 50% Põhja-Ameerikasse. Nüüd hakkame vaatama, kas me oleksime rahul turutootlusega? Kas valida ETF või otsida aktiivselt juhitud fond? Milline?
Kumb on raskem, kas aktsiate või võlakirjade osa juhtimine? 
– Kindlasti  võlakirjade oma. Meil on PIIGS-riikides probleemid. Loodetavasti saadakse  Portugaliga pidama kriisi laienemine. Kui hätta satuksid Hispaania või Itaalia,  keerataks kõik pea peale. Loodetavasti on euro tugev, kui mitte liiga tugev,  kuna see kammitseks eksporti.
Suurim risk? 
– Lühiajaliselt USA keskpanga poolne likviidsuse külvamise  paketi (QE2) lõpetamine. Ka USA osariikide ja kohalike omavalitsuste olukorra  halvenemine, mis võib tuua munitsipaalvõlakirjade kriisi. Pikas perspektiivis  Hiina USA valitsuse võlakirjade ostmise võimalik lõpetamine. Sellisel juhul ei  näe me finantsmaailma enam sedasi, nagu oleme harjunud.
Milline on teie lemmik investeerimisidee? 
– Lemmik investeerimisidee on  rublades Vene valitsuse võlakirjad. Ka Vene aktsiatel ei ole viga.
Kas olete valmis võtma fondi alternatiivseid investeeringuid? 
–  Tingimuste kohaselt võiks, aga… Meie investeeringuid hinnatakse iga päev  turuhinda. Alternatiivseid investeeringuid hinnatakse kord kuus või veelgi  harvemini. Mis on nende väärtus vahepeal? Me eelistame hoida oma fondi  likviidsena. Ma võin täna müüa kõik investeeringud maha ja kahe-kolme päeva  jooksul laekub raha fondi arvelduskontole.
Romet Kreek