Miks ma raha sukasäärde ei või koguda? Miks pean usaldama fondi?
Pensionifondide haldurid püüavad vastata üldinimlikele küsimustele seoses kogumispensioniga.
Kui palju ma pean iga kuu kogumispensioni maksma?  Kui palju maksab riik?  
Kui teie palk on 5000 krooni, siis saate praegu iga kuu makse maha arvestades kätte 3960 krooni. Kui võtate endale II samba, siis saate iga kuu 74 krooni vähem kätte ehk 3886 krooni. Pensionifondi koguneb aga iga kuu 300 krooni. 
Võiksin ju sama hästi koguda raha panka  hoiuarvele või sukasäärde. Miks peaksin mingit fondi kasutama?  
Kui panna iga kuu 100 krooni hoiuarvele, siis jääb see sajaks  krooniks, lisaks mõni protsent intresse. Kui panete 100 krooni (tegelikult siis  74 krooni) pensionifondi, siis riik lisab sellele 200 (tegelikult 226 krooni)  ning teie pensionifond kasvab iga kuu 300 krooni võrra. Iga aasta kasvab see veel fondi tootluse (seda võib ka intressiks nimetada) võrra ehk kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi 4 protsenti aastas. Lühike arvestus: maksate aastas oma palgalt ära 888 krooni, aga teie pensioniarve kasvab 3744 kroonini ehk üle nelja korra! 
Kuidas maksan ja kuidas koguneb – see on selge. Aga kui palju ja  kuidas tagasi saan?  
Kui teie palk on 5000 krooni  ja aega pensionifondi koguda ainult kümme ja pool aastat ning aastane tootlus on  4%, siis koguneb teie arvele 45 900 krooni. Kui tootlus on parem, näiteks 7%,  siis koguneb aastatega 55 300 krooni. Pensionil olles saaksite esimesel juhul 240 krooni ning teisel juhul 280 krooni lisa riigipensionile. See on arvestus praeguste summade ja palkade juures. Pole muidugi palju, aga ise saja krooni kaupa kogudes saaksite tagavaraks neli korda väiksema summa, millest on veel vähem kasu. 
Kes  garanteerib, et ma oma sajast kroonistki suurema kala püüdmise himuga ilma ei  jää?  
Viimases otsas garanteerib riik kogu kahju,  kui fondidega midagi juhtub. Esimene garantii on selles, et riik annab  tegevusloa vaid neile pankadele ja kindlustusseltsidele ehk sellistele  fondihalduritele, kes oma raha ja teadmistega suudavad vastutada fondi häireteta  tegevuse eest. Kui ka fondi omanikfirma ehk näiteks pank läheb pankrotti, siis  Tallinna linna või Siemensi firma aktsiad, mille fond ostnud, on ikka alles.  Tallinn ei saa pankrotti minna – siis peab juba riigiga midagi juhtuma ja  see on hoopis teine lugu. Kui Siemensi firma läheb pankrotti, ka siis ei ole fondide jaoks midagi katastroofilist. Tõeline jama tuleb alles siis, kui Saksa riik pankrotti läheb – aga siis on ka juba hoopis teine olukord kogu maailmas.
Koguda ja riskida oma väikese rahaga ju ei tahaks, aga tahaks  vanaduses elada nagu soomlased või sakslased?                  
Kui vaadata rikkaid soomlasi ja sakslasi vanaduspõlves, siis nemad on aastakümneid pensionifondi raha kogunud ja see annabki neile võimaluse vanaduses igal juhul päris hästi elada. Oleme mõelnud, et ah, nemad ja välismaa – aga me oleme nüüd ise ka see “välismaa” ehk meil on võimalus käituda nii, et aastakümnete pärast hästi elada. 
Mis minust siis saab, kui ma pensionifondidega  ei liitu?  
Kui inimesel pole muid sissetulekuid, siis elab ta vanadus-põlves ilma kogumispensionita isegi halvemini kui tänased pensionärid. Riigipensioni on hetkel suhteliselt keeruline prognoosida, kuid arvestades maksumaksjate arvu vähenemist aastate pärast, ei saa see olla parem kui praegu, võrreldes palkadega. 
Kuidas mõjutab pensionifondide tulemuslikkust  ja kindlust see, kui II sambaga liituvad vähesed või kui liituvad paljud?   
Suured pensionifondid mõjutavad arenenud riikides ettevõtluses tehtavaid otsuseid, sest suured pensionifondid on eriti üheskoos väga mõjuvõimsad. 
Pealegi: mida rohkem inimesi omab pensionifondi osakut, seda rohkem on valijaid, kellele pensionifondide saatus korda läheb. Siit edasi aga: poliitikud peavad valijatega arvestama ja valijate tahte vastane on pensionifondides ja kogu pensionisüsteemi korralduses suuri ja inimeste rahakotte tühjendavaid otsuseid teha. 
Ma ei elagi nii kaua, et oma pensioniosakuid  kulutama hakata!  
Küllap elate! Aga kui ei ela, siis saavad teie pärijad – naine-mees-lapsed – kogutud raha endale. 
Pangad koguvad  pensionifondide kaudu minu raha ja laenavad selle siis välja ja lähevad  pankrotti, ja olen kogu oma rahast ilma! 
Pensionifondi vahendeid ei luba seadus laenuna kasutada. Pensionifondi varasid saab ainult investeerida võlakirjadesse ja aktsiatesse. 
Praegu läheb mul  hästi – mul on tasuv töö ja tervis hea. Aga kui midagi juhtub ja palk  väheneb, siis ei ole ennustused mu tulevikuks enam üldse nii roosilised!  
Tulevase pensioni arvestused eeldavad, et palk ei vähene, et praegune palgatase säilib nii üldiselt kui ka üksikult. 
Esiteks ma ei ela pensionieani ja kui elangi,  siis ei pruugi Eesti riiki olla, ja kui riik ongi, siis on olnud maailmas  majanduskriisid ja kolmas maailmasõda. Ehk teisisõnu: kulutan need sajad kroonid  parem õllele, kui kogun segasesse tulevikku. Või äärmisel juhul investeerin ise  ja vastutan ise. 
Kõik, kes räägivad, et investeerivad ise paremini  kui investeerimisfondid koos Eesti riigiga, ei tea investeerimisest midagi.  Kindlasti on ka selliseid, kes oskavad ise paremini investeerida kui  pensionifondid ja Eesti riik kokku, aga neid on kindlasti väga vähe ja nende  risk on palju suurem. Ja kui maailmasõda karta, siis võiks elamise üldse katki  jätta. 
Võib öelda, et pension jaguneb kolme samba vahel nii: I samba eest leib, II samba eest leiva peale või ning III sammas annab võileiva peale vorsti ja pudeli õlut pealekauba.
Soovitus meestele: pannes 1,5%  sissetulekust pensionifondidesse, ostate endale muretu pensionipõlve. Need, kes  arvavad, et surevad varsti, elavad vastupidi just kaua. Ja kui elad, siis on  kaks varianti: kas vaeselt või hästi. Ja kui kogunud ei ole, siis elad vaeselt  ning enam ei muuda midagi. Pealegi oleks ka rikastel meestel kohusetundlik II sammast koguda, et kas lapsed või aastaid kodu eest hoolt kandnud ja muust tööst loobunud naine võiksid mehe II samba eest päris ilusti elada. Alati võib ju juhtuda, et tubli ja rikas mees võlgadega lõpetab ja perekonnal ei olegi ühel päeval varandust, millest elatuda. 
Mis siis saab, kui pensioniiga tõstetakse?   
Eesti riik kinnitas pensioniea tõusu kaks aastat tagasi. 2001. aastal hakkas meeste pensionieana kehtima 63 eluaastat ning naiste pensioniiga tõuseb sama kõrgele 2016. aastaks. 
Mul on juba vabatahtlik pensionikindlustus ehk  III sammas. Milleks mulle veel II sammast?  
Ainult riigipension ja III sammas tagavad pensionina 50 protsenti palgast, aga kui võtate ka II samba, saate pensionile jäädes kokku 70% palgast. Seda ei olegi nii vähe! 
Kas  kogumispensionist on võimalik loobuda?  
Ei. Kui olete otsustanud liituda, siis sellest enam loobuda ei saa. 
Kui jään töötuks või  lapsehoolduspuhkusele, kuidas ma siis pensionifondi täidan?  
Kui olete kuu või kauem haiguslehel, töötu või lapsehoolduspuhkusel, siis katkevad maksed pensionifondi ning jätkuvad siis, kui uuesti tööle asute. Maksmise vaheajal kasvab aga raha, mis juba kogutud fondis, omasoodu edasi. 
Mis  saab siis, kui lähen välismaale tööle?  
Selleks  ajaks katkevad maksed II sambasse ja jätkuvad, kui naasete ja asute jälle Eestis  tööle. Kui töötate välismaal pikemat aega, siis on soovitav seal vabatahtliku  pensionikindlustusega ühineda. Loomulikult saate ka Eestis III samba ehk  vabatahtliku pensionikindlustusega  ühineda.