Kuidas riik hüvitab pensionimaksete peatumise?
Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid tulevaste pensionäride küsimustele, pensionimaksete külmutamine puudutab enam kui poolt miljonit inimest.
Kui kauaks on riigi maksed teise pensionisambasse  külmutatud?
Maksete tegemine peatatakse 1. juunist 2009 kuni 31.  detsembrini 2010, seega kokku pooleteiseks aastaks.
Miks ei saa raha välja võtta, kui lepingu tingimusi  ühepoolselt muudetakse?
Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol  ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lahendusega.  Sissemaksed taastuvad osaliselt juba aastal 2011 ja täies ulatuses aastal 2012.  Pensionifondi kogunenud raha saab kasutada üksnes pensioniks. Inimesel on õigus  näiteks oma pensionifondi vahetada või makseid uude fondi suunata. Sissemaksete  ajutine peatamine ei muuda seni fondi kogunenud vahenditega seotud õigusi ja  kohustusi.
Mis mõtet on üldse koguda, kui raha fondis ei  kasva?
Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad  ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses  algas eelmisest aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka  pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel  fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka  õppetunnina -fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama  ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse  aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimene vara pensionifondides siiski  kasvama.
Millal saab makseid jätkata?
Soovi korral saab  jätkata maksete tegemist 2010. aasta algusest, selleks tuleb kirjutada avaldus  oktoobris või novembris 2009. Riik jätkab omapoolsete maksetega 2011. aastal  (2%) ning tavapäraste maksetega aastal 2012 (4%). Inimene, kes on rahul sellega,  et 2009. aasta teisel poolaastal ja 2010 aastal tema II samba fondi mingeid  sissemakseid ei laeku ning aastal 2011 tehakse sissemakseid praegusega võrreldes  poole väiksemas ulatuses, ei pea avaldust esitama.
Millal ja kuhu tuleb minna soovijail avaldust kirjutama, et  vabatahtlikult makseid jätkata?
Kui on soov, et maksed jätkuksid juba  2010. aasta algusest, siis tuleb kontohaldurile (nt pank) või registripidajale  esitada vastav avaldus. Avaldusi saab esitada käesoleva aasta oktoobris ja  novembris (NB! Avalduse esitamise kuupäevad võivad tehniliste võimaluste  selgumisel eelnõu menetlemise käigus veel täpsustuda.) Avaldus on ühekordne,  hilisemal perioodil seda enam esitada ei saa ning esitatud avaldust hiljem  tagasi võtta samuti mitte.
Kuidas riik kompenseerib maksete peatumise?
Kui  inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. aastal II sambasse raha, ilma, et riik  sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu  arvelt tehtavaid sissemakseid. Nii hakkab sissemakse suurus olema aastatel 2014  – 2017 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa).
Kui inimene otsustas makseid mitte  jätkata, siis on tal võimalus teha hiljem avaldus sissemaksete suurendamiseks.  Sellise avalduse saab esitada 2013. aastal ning siis on sissemaksed järgneval  neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav,  et suuremate maksete tegemist käivitada, siis on valitsusel võimalik seda edasi  lükata ning käivitada kõrgendatud maksete võimalus hiljem. Juhul kui majandus  kasvab nominaalselt enam kui 5%, käivitub nelja-aastane tsükkel, mil inimene  maksab 3% ja riik 6%.
Mis saab kogutud rahast sellel ajal, mil makseid ei  tehta?
Fondihaldurid investeerivad pensionifondides olevat raha edasi,  mis tähendab, et juhul, kui osakute väärtus hakkab kasvama, suureneb ka seni  kogutud raha. Osakute väärtuse kahanedes fondides olev raha väheneb. Silmas  tasub pidada seda, et pensionifonde on erinevaid, mis tähendab, et inimesel on  võimalik valida erineva riskisusega fondide vahel.
Kui palju kaotab maksete peatamise tõttu inimene  pensionipõlves raha?
Täpne mõju sõltub sõltub inimese vanusest,  fondide tootlusest ja I samba indeksist. Üldistatult saab öelda, et 2 aasta  maksete peatamine vähendab I ja II samba pensioni kokku ca 1-1,5%, miinimumpalga  puhul on mõju väiksem. Juhul kui inimene soovib jätkata oma 2% sissemakset  ja/või saada hilisemat “kompenseerimist”, siis on mõju pensionile  marginaalne.
Kui maksed on külmutatud, siis kas vastavasse ikka jõudvad  noored peavad ikka kohutuslikult liituma pensionisambaga?
Jah, sest  süsteem ise ei muutu, vaid maksed on ajutiselt peatatud. Kui liitumine  kohustusliku kogumispensioniga toimub enne käesoleva aasta novembri lõppu, on  liitujal võimalik esitada soovi korral ka avaldus omapoolsete maksete tegemiseks  alates 2010. aasta algusest.
Kas need maksed on tulumaksuvabad?
Ka selles osas  midagi ei muutu, sissemaksed II sambasse on maksuvabad.