Eesti
Filtreeri
Kolmanda samba atraktiivsus väheneb
Investorid eelistavad aktsiatele fonde

2002

Kindlustamine tõukab koomilistele ülepingutustele
Kolmanda samba fondid ärkavad varjusurmast
Juhtiv fondihaldur CDC IXIS võib tulla Eesti turule
Investeerimisfondide vara väärtuse määramise uus kord jõustub 1. mail

Kolmas sammas liigub ühtlaste tuuridega edasi

25.07.03 Äripäev

Vabatahtliku pensionikindlustuse sünnist on möödas juba viis aastat. Praeguseks on III pensionisambaga jõudnud liituda umbes 56 000 inimest.

1997. aasta 23. mail jõudsid valitsuse, tööandjate ka töövõtjate esindajad Eesti Panga kroonika andmeil kokkuleppele, et on vaja juurutada kohuslik ja vabatahtlik pensionikindlustus (ehk nüüdseks käigus olevad II ja III pensionisammas). 1998. aasta 10. juunil võttis Riigikogu vastu pensionifondide seaduse, mis määratles ära vabatahtliku ehk kolmanda pensionisamba maksed. Samba arengu soodustamiseks vabastas riik pensionifondi või kindlustusse sissemaksed, mis ulatuvad kuni 15%ni töötaja brutopalgast. Seaduse jõustumisest möödub järgmisel reedel viis aastat.

Inimeste huvi vabatahtliku pensionisamba vastu on vaikselt kuid stabiilselt kasvanud. Ehkki kolmanda samba pensioni on võimalik koguda läbi elukindlustuste ja pensionifondide on senini voolanud kolmanda samba raha peamiselt läbi kindlustusseltside. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil oli 2003. aasta esimese poolaasta lõpuks jõus 52 599 tulumaksusoodustusega täiendava kogumisepensioni lepingut ehk nn III samba lepingut. Viimase aastaga on jõusolevate lepingute arv kasvanud 13 141 võrra ehk keskmiselt on iga päev vabatahtliku pensionikindlustuse sõlminud 36 inimest. Kokku liikus brutopreemiate näol III sambasse möödunud aastal 233 mln krooni ning selle aasta esimese poolaastaga 131,6 mln krooni.

Läbi nelja vabatahtliku pensionifondi on HEX Tallinna andmeil osakuomanikeks 1. juuli seisuga saanud 2667 erainvestorit. Viimase 12 kuuga on lisanud 1005 inimest ehk ligi kolm inimest päevas. Samas on pensionifondide kogumaht hüpanud aastataguselt 40 mln kroonilt 75 mln kroonini.

Igal kümnendal on III sammas olemas

Numbreid kokku lüües peaks praeguseks kolmanda pensionisambaga läbi kindlustuse ja fondide olema liitunud umbes 56 000 inimest ehk kümnendik aktiivsest ja hõivatust töötajaskonnast.

Ülaltoodud graafikut jälgides on olnud inimeste huvi vabatahtliku pensionikindlustuse vastu stabiilselt kasvav.

Ühispanga Elukindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juhi Aira Tammemäe sõnul ei toonud I poolaasta III samba pensionikindlustusturul kaasa uusi trende või aktiviseerumist. Kasvu pidas ta prognoositult stabiilseks. Esimese poolaasta 7000 uue lepingu kõrvale peaks Tammemäe sõnul lisanduma aasta teisel poolel, mis on tavaliselt pensioniturul aktiivseim, 10 000-11 000 uut lepingut. Samas ta tõdes, et nii väiksel turul nagu seda on Eesti võib turu kasvu mõjutada ka ühe kindlustusseltsi õnnestumised või ebaõnnestumised. Näiteks tõi ta möödunud aasta, kus turuliidri Hansapanga Kindlustuse tavapärase müügitulemuse korral oleks olnud lepingute kasv suurem.

Kui kogu möödunud aasta jooksul sõlmiti läbi Hansapanga Kindlustuse 4117 täiendava kogumispensioni kindlustust, siis selle aasta esimesel poolel on jõutud sõlmida lepinguid juba 3343. Jõus olevaid kogumispensioni kindlustusi oli juuni lõpus Hansapanga Kindlustusel 19715. Järgnesid Ühispanga Elukindlustus 12590 ja Seesam Elukindlustus 10674 lepinguga.

III samba aktiivsemaks muutmiseks soovitab Tammemäe riigi poolt soodustada ja suunata tööandjate kaudu sõlmitavate pensionikindlustuse turgu, pakkudes maksusoodustusi tööandja poolt sõlmitavatele pensionikindlustusetele.

Praegu käsitletakse tööandja poolt töötajale tehtud pensionimakseid erisoodustusena, mille pealt tuleb maksta õige soolast tasu.

II ja III samba maksed on ühesuurused

Ehkki vabatahtliku pensionikindlustuse raames võib investeerida tulumaksuvabalt kuni 15% oma brutopalgast, mis on kaks ja pool korda (15%/(4%+2%)) kohustuslikust pensionikindlustusest enam on keskmised investeeringud sammastesse võrdse suurusega.

Ühispanga Elukindlustuse andmeil on keskmine III samba kogumispensioni kindlustuse makse 417 krooni kuus. Arvestades, et selle aasta alguseks oli vabatahtliku pensionisambaga liitunuid 207 000 inimest ja keskmiselt kasvab kohustuslike pensionifondide kogumaht üle 80 mln krooni kuus võib järeldada, et umbes neljasaja krooni jagu osakuid koguneb igal kuul ka keskmine II sambaga liitunud inimese kontole.

Raivo Sormunen