Eesti
Filtreeri
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas riigipoolsete kompensatsioonimaksete tegemist
Ukrainast saabunud sõjapõgenikele
MTA: Teise pensionisamba väljamaksete andmeid ei pea eeltäidetud tuludeklaratsioonil muutma

2021

Alates 2022. aasta veebruarist hakkab teise samba pensionikindlustusmakseid kindlustusseltside asemel tegema Sotsiaalkindlustusamet
Pensioni III samba sissemakse tähtaeg 2021. a
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas riigipoolsete kompensatsioonimaksete tegemist
Tähelepanu! Pensionikeskus alustas täiendavalt II sambasse laekunud summade tagasi kandmist

Keskmine pension tõuseb 1773 kroonini

20.03.02 Postimees

Valitsuse eile kinnitatud riikliku pensioni indeks 1,084 toob aprilli alguses kaasa pensionide keskmiselt 138-kroonise tõusu 1773 kroonini.

1. aprillist suureneb kõigile tagatud miinimum- ehk rahvapension 800 kroonilt 867 kroonile. Vanaduspensioni põhiosa suureneb praeguselt 410 kroonilt 444,44 kroonile. Pensioni aastahinne kasvab samas 27,85 kroonilt 30,19 kroonile. Seega suureneb keskmise pensionisaaja ehk 44-aastase tööstaazhiga inimese pension praeguselt 1635 kroonilt aprillis 1773 kroonile.

Alates 2000. aastast lisandus vanaduspensioni põhiosale ja staazhiosakule ka kindlustusosak, mille suurus sõltub pensioni taotleja sissetulekult makstud sotsiaalmaksu suurusest.

Eelmise aasta kohta kinnitas valitsus eile pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu keskmiseks suuruseks 18 445 krooni, mis teeb mulluseks sotsiaalmaksuga maksustatud keskmiseks kuupalgaks 4658 krooni.

See arv puudutab 107 458 pensionäri, kes eelmisel aastal vähemalt mõne kuu töötasid ehk kelle eest maksti ka sotsiaalmaksu. Töötavate pensionäride keskmine palk oli mullu 2694 krooni ehk tuntavalt alla keskmise, mistõttu nende mulluseks keskmiseks pensionikindlustuse koefitsiendiks oli 0,578.

Juulis 54-kroonine kasv

Vastavalt sotsiaalkindlustusameti arvutustele suurenes töötavate pensionäride aastakoefitsient võrreldes varasemate prognoosidega 1,02 korda ehk alates aprillist suureneb sellest tulenevalt töötavate pensionäride keskmine pension 0,36 krooni võrra pensionäri kohta.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja toetuste osakonna peaspetsialisti Vilja Kuzmini sõnul ei tähenda valitsuse eilsed otsused, et kõigil pension samas suurusjärgus tõuseks. «Osal inimestel, kes saavad seadustes ettenähtust suuremat pensioni, ei pruugi pension üldse tõusta,» ütles Kuzmin.

Praegu on selliseid pensionäre Eestis kokku ligi 48 000 ehk keskmiselt iga kaheksas pensionär. «Need inimesed on seni saanud teistest omataolistest kogu aeg suuremat pensioni ning kui lõpuks pensionid võrdsustuvad, hakkab ka nende pension indekseerimise tulemusena tõusma,» märkis Kuzmin.
Vastavalt kaksikliidu koalitsioonilepingule tõuseb keskmine pension tänavu 200 krooni võrra. Arvestades aasta alguse 18-kroonist ning aprilli 138-kroonist tõusu, jääb lubadusest puudu veel 44 krooni, mis lubati lisada pensionidele alates juulist.

«Pensionitõus on küll meeldiv sündmus, ent eeldab seaduse muutmist ja tähendab sisuliselt poliitiliste pensionitõstmiste jätkumist. Praeguse seaduse järgi tõstetakse pensione tulevikus vaid kord aastas indekseerimise tulemusena. Valitsuse sõnum on nüüd – kui valijad ikka nõuavad, siis raha leitakse,» märkis sotsiaalkindlustusanalüütik Lauri Leppik.

Vilja Kuzmini sõnul on sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt muudetakse 1. juulist kuni järgmise aasta 31. märtsini aastahinnet 31,69ni ning rahvapensioni 889 kroonini. «Tegemist on ühekordse muutusega seaduse rakendusosas, kuid antud eelnõu pole veel kooskõlastusringile ministeeriumidesse läinud ehk arvud võivad muutuda,» ütles Kuzmin.

Juuli alguse pensionitõusust saavad plaani kohaselt osa kõik pensionärid, sh ka need, kelle pensionid on seaduses ettenähtust kõrgemad. «Kõik saavad juulis vähemalt 2,6-protsendilise pensionikasvu,» kinnitas Kuzmin.

Indekseeritud pensionid

Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt hakkavad pensionid alates käesolevast aastast suurenema kord aastas, 1. aprillil indeksi võrra, mis arvestab nii hindade tõusu kui ka sotsiaalmaksu laekumisi.

Mullu suurenesid sotsiaalmaksu laekumised 11,1 protsenti, 11,329 miljardi kroonini, mis tulenes nii keskmise palga kasvust kui ka maksumaksjate arvu suurenemisest. Kokku maksti mullu sotsiaalmaksu 724 981 inimese eest, mis on 1817 inimest rohkem kui 2000. aastal. Pensionistaazhi arvestati eelmise aasta eest kokku 614 218 aastat ehk 0,85 aastat inimese kohta.

Kui veel 2000. aasta lõpus oli pensionikassa jääk vaid 20 miljonit krooni, siis käesoleva aasta alguseks oli kassasse kogunenud juba 608 miljonit krooni. Aprilli alguse indekseerimise tulemusena neelavad suurenevad pensionid küll pensionikassast üheksa kuu jooksul võrreldes mullusega 420 miljonit krooni rohkem raha, kuid samas toovad ka inimeste kasvavad sissetulekud uut lisaraha juurde.

Aivar Reinap