Eesti
Filtreeri
Pensionisamba muudatus: 1954. aastal ja varem sündinuile säilib vana süsteem
Riigil napib pensioniraha
Pensionimaksete peatamine läheb riigile maksma 3,7 miljonit
Riigikogu avaldas toetust teise pensionisamba maksete peatamisele
Pensionifondide kogumaht 12,7 miljardit krooni
Eesti Väärtpaberikeskus soovitab üle vaadata pensioniinvesteeringud
Riigikogu arutab homme II pensionisamba sissemaksete peatamist

Kasvav pensionilõhe

22.03.05 Postimees

Suured erinevused töötajate palkades kanduvad aastate pärast paratamatult üle ka pensionidesse, sest kõik kolm pensionisammast toetavad pensionäride varalist kihistumist.

Kes teenib suuremat sotsiaalmaksuga maksustatud palka ning investeerib ka kõikidesse pensionisammastesse, see võib loota ka suhteliselt suurele pensionile. Need, kes tulevad ülimadala palga tõttu praegu vaevalt ots-otsaga kokku, peavad vaesusega võitlema ka pensionipõlves. 
 
Paraku ei sõltu korraliku ja hoolsa töömehe palk alati tema oskustest, vaid ka elukohast ja heast õnnest leida endale tulus töökoht. Seetõttu peaks riigipension ehk esimene pensionisammas olema solidaarsem ja võimaldama elamisväärset pensioni aastate pärast ka pika tööstaaži, kuid madalama sissetulekuga inimestele.

Ausalt palgatulusid deklareerima peaks kõrgemapalgalisi meelitama ka võimalus teise ja kolmandasse sambasse riigi toel sääste investeerida. Lisaks jääks ka alles isikustatud sotsiaalmaksust tulenev riigipension, mille osakaal ning erinevused peaksid tulevikus vähenema.