Eesti
Filtreeri
Pensionisäästud – uutmoodi riskikapital
1957.–1961. aastal sündinud, ärgake!
Teise sambaga liitujaid üle ootuste palju
Eesti pensionisüsteemiga liitujale jagatakse erinevaid lubadusi
Rootslane kogub II sambaga pensioni umbes veerandi keskmisest palgast
Pensionikulud kasvavad Euroopa riikidel üle pea
Toivo Saar lahkub Seesam Elukindlustuse juhi kohalt

Kasvav pensionilõhe

22.03.05 Postimees

Suured erinevused töötajate palkades kanduvad aastate pärast paratamatult üle ka pensionidesse, sest kõik kolm pensionisammast toetavad pensionäride varalist kihistumist.

Kes teenib suuremat sotsiaalmaksuga maksustatud palka ning investeerib ka kõikidesse pensionisammastesse, see võib loota ka suhteliselt suurele pensionile. Need, kes tulevad ülimadala palga tõttu praegu vaevalt ots-otsaga kokku, peavad vaesusega võitlema ka pensionipõlves. 
 
Paraku ei sõltu korraliku ja hoolsa töömehe palk alati tema oskustest, vaid ka elukohast ja heast õnnest leida endale tulus töökoht. Seetõttu peaks riigipension ehk esimene pensionisammas olema solidaarsem ja võimaldama elamisväärset pensioni aastate pärast ka pika tööstaaži, kuid madalama sissetulekuga inimestele.

Ausalt palgatulusid deklareerima peaks kõrgemapalgalisi meelitama ka võimalus teise ja kolmandasse sambasse riigi toel sääste investeerida. Lisaks jääks ka alles isikustatud sotsiaalmaksust tulenev riigipension, mille osakaal ning erinevused peaksid tulevikus vähenema.