Eesti
Filtreeri
Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu
Rootsi tõstab pensioniea 64 aastale
Madise: riigil on õigus pensionit tulumaksuga maksustada
Pensionikeskus.ee-s on nüüd I samba kalkulaator
Iva: väide, et pensioni määramiseks enam palka ei arvestata, on vale
Valitsuse otsus: pensioni suurus pannakse sõltuma palga asemel tööaastatest

2016

Pensionide kojukanne kallineb

Iga kolmas inimene ei tea, kui suureks kujuneb tema pension

23.01.18 Postimees 60+

Suur osa Eesti inimesi ei oska jätkuvalt hinnata, milline saab nende sissetulek pensionieas olema. Pensionipõlves loodetakse eelkõige kinnisvara ja laste peale, selgus Swedbanki tellitud uuringust.

Uuringust selgus, et suur osa inimestest on küll teadvustanud, et pensionid saavad olema väiksed, kuid konkreetseid samme oma tuleviku kindlustamiseks pole veel tehtud. Seda, kui suur hakkab nende sissetulek pensionil olles olema, ei osanud hinnata iga neljas vastaja.

«Kuigi teadmatus oli keskmisest suurem nooremate vastanute hulgas, siis üllataval kombel ei osanud ka iga kolmas 50+ vanuses vastanu pakkuda, kui suureks võib kujuneda tema pension,» avaldas Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik. See on tema sõnul äärmiselt muret tekitav. «Praeguse elustandardi säilitamiseks pensionieas on vaja lisaks II sambale kindlasti ka täiendavalt säästa. Nii hilja kogumist alustades jäävad säästud tagasihoidlikuks, sest kogumisaeg jääb liiga lühikeseks.»

Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et 45 protsenti vastanutest on oma pensioniootustega realistlikud, hinnates selle suuruseks kuni 50 protsenti pensionieelsest sissetulekust.

Üle poole vastanutest omab II pensionisammast. Pensioniks täiendava kogumise peale mõtleb, kuid pole selle jaoks veel midagi teinud, iga viies vastaja. «Sarnane küsitlus tehti ka kolm aastat tagasi ning vahepealsete aastatega on nende osakaal, kes mõistavad vajadust täiendavalt koguda, aga pole veel selleks konkreetseid samme astunud, veidi kasvanud. Eriti suurt muutust on märgata noorte hoiakutes. Vanusegrupis 18–24 eluaastat mõtleb täiendava kogumise peale lausa 41 protsenti,» kommenteeris Peik.

Jätkuvalt loodavad paljud tulevikus soetatud kinnisvarale (19 protsenti) ja laste abi peale (14 protsenti). III sambasse kogub vaid 13 protsenti vastanutest. «Kinnisvarasse investeerimise all peetakse tihti silmas ka oma kodu soetamist, mida on perel ka tulevikus vaja,» selgitas Peik ning lisas, et siiski oleks hea, kui inimestel tekiks harjumus regulaarselt investeerida pensioniks, näiteks koguda III sambasse.

Uuringu viis Swedbanki tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti 954 Eesti elanikku vanuses üle 18 aasta.