Hoogne kasv teeb pensioni aastaga ligi kolmandiku kopsakamaks
Võimuliidul puudub selge nägemus pensionireformi katmise allikatest. Homme jõustub erakorralise pensionitõusu seadus, mis toob juulis keskmise vanaduspensionäri rahakotti 280 lisakrooni ja rõõmustab eakaid veel kord 2006. aasta aprillis.
Tuleva aasta 1. aprillil kerkib keskmine pension taas 282 krooni võrra,  jõudes 3008 kroonini. Aastaga suureneb pension seega rekordilise 30 protsendi  ehk 716 krooni võrra. Sügisesteks kohalikeks valimisteks sihitud pensionitõus  läheb pensionikassale täiendavalt maksma 360 miljonit krooni ja 2006. aasta oma  veel miljard krooni. 
Kuigi nii kuluka seaduse vastu ei hääletanud riigikogus  ükski poliitiline jõud, pole opositsioon saanud koalitsioonilt üheseid vastuseid  pensionitõusu allikate ja tuleviku kohta. “Loomulikult ei pea oma pensioniraha  saamist käendama tänased pensionisaajad, vaid valitsus. Valitsus loodab, et kui  lisaraha on vaja, on eelseisvad valimised läbi ja eks siis paistab, mis saab,”  arvustas Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants riigikogus. 
Tema kinnitusel on valitsus võtnud ülimahuka kohustuse, pakkumata  jätkusuutlikku ja süsteemset lahendust. 
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul  oli rahandusminister Aivar Sõerd rahanduskomisjonis väga kidakeelne, kui jutuks  lisasummade leidmine. “Minister oli sunnitud ütlema, et häid lahendusi pole.  Võimalik on teha niipidi ja teistpidi,” vahendas Nestor. 
Rahvaliidu  fraktsiooni esimehe Jaanus Männiku sõnul saavad pensionireformi lisaallikateks  nii stabiliseerimisreserv kui ka hoogne majanduskasv. “Kõik valitsused on  teadnud, et stabiliseerimisreservi tuleb kasutada. Seda teab ka Res Publica,”  osutas Männik eile sellele, et ka eelmise valitsuse pakutud pensionitõusu oli  sisse kodeeritud 2007. aastaks puudujääk. “Pensionitõus on võimalik vaid riigi  jõukuse toel,” märkis Reformi- erakonna fraktsiooni esimees Maret Maripuu.  
Keskerakondlase Vilja Savisaare kinnitusel ei tee valitsusliit ühekordset  panust, et edasine pensionitõus aastateks külmutada. “Kuni kümme protsenti on  võimalik iga aasta pensioni tõsta, kui teise samba maksed kaetakse eelarvest või  reservist,” lubas Savisaar.
Kai Kalamees