Eesti
Filtreeri
Eesti investeerimisfondid kaotavad osakuomanikke
Euroopat ähvardab 30 triljoni eurone pensionipomm
Eesti väärtpaberiturg 2011. aastal
Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 2012. ja 2013. aastal
Iga kuues pensionikoguja vahetas mullu fondi
Kolmanda samba pensionifondid jäid kõik miinusesse
Möödunud aastal liitus kogumispensioni süsteemiga 14 113 inimest

Eakad kõhklevad, ent valivad siiski kogumispensioni

30.10.02 Postimees

Hoolimata kõhklustest on 45-60aastaste pensionikogujate hulk viimastel otsustamisnädalatel kerkinud veerandini liitunuist.

Ajakirja Vikerkaar-Raduga toimetaja Alla Kallas (56) tunnistas Postimehele, et pole kogumispensioniga siiani liitunud, ehkki homme on tal selleks viimane võimalus. “Kõige rohkem kardan ma seda, et osakute väärtus kukub ja ma oma rahast ilma jään,” nentis ta.

Peale selle on Kallas kindel, et tema palk, mis jääb pisut alla Eesti keskmise, lähiaastatel ei suurene ning seega kujuneb kogutav pensioniraha väga väikeseks. “Pangast kinnitati, et juurde hakkaksin saama umbes 200 krooni, kuid ma ei ole sugugi kindel, kas see riski ära tasub,” nentis ta.

Kallas kaalub täna-homme siiski, kas mitte raha mõnda konservatiivsemasse fondi paigutada, sest näiteks Saksamaa või mõne muu võimsa tööstusriigi võlakirjadesse paigutatud rahaga ei tohiks ju midagi hirmsat juhtuda.



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektori Kaidi Oone kinnitusel kasvab eakate pensionikindlustajate hulk iga päevaga. Esmaspäevaks oli juba iga neljas liitunu sündinud varem kui 1956. aastal.  Oone hinnangul saavad eakamad inimesed järjest rohkem oma hirmudest üle ning liituvad viimasel hetkel pensionifondidega.

Veel kevadel olid Postimehe küsitletud pensionieelikud väga skeptilised: kümmekonnast üle 50aastasest inimesest ei kavatsenud teise sambaga liituda mitte ükski. “Milleks, kui kogutav lisapension on vaid paarsada krooni kuus?” oli tavaline küsimus.