Eesti

Fondi valimine

Fondi valimisel mõtle läbi, milline on sinu investeerimiseesmärk ja riskitaluvus ning milline fond nendele vastab. Samuti on oluline tutvuda fondi tingimustega, näiteks saada ülevaade fondi tasudest.

Valitud fondi saab hiljem muuta, kuid siiski on parem, kui sinu raha suunatakse koheselt fondi, mis ei ole sulle loositud või teise isiku poolt soovitatud, vaid, mille oled ise teadlikult valinud.

Milline on minu investeerimiseesmärk?

Tuleks endalt küsida, mida soovid investeeringuga saavutada? Kogumispensioni fondide puhul on eesmärk üsnagi selge – parem äraelamine pensionieas. Teada on tõsiasi, et mida mahukamalt ja pikemaajaliselt investeerida, seda suurem on tulevikus saadav pension. Tulemus sõltub paljuski ka fondi suutlikkusest sinu investeeringu väärtust kasvatada.

Seega, investeeringu lõppväärtus sõltub üldiselt kolmest asjast:

  • milline on regulaarselt investeeritav summa,
  • milliseks kujuneb investeeringute keskmine tootlus,
  • milliseks kujuneb investeerimisperioodi pikkus ehk aeg.

Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Näiteks, mida suurem on aktsiate osakaal pensionifondis, seda suurem on võimalik fondi tootlus.

Sinu kogumispensioni konto väärtus kajastab kõiki neid kolme näitajat.


Vaata tulevikku!

Milline on minu riskitaluvus?

Tuntud on fakt, et risk ja tootlus on omavahel seotud – mida suurem on risk, seda kõrgem on oodatav tootlus. Investeerimisnõustajaga nõu pidades võib tunduda kõik lihtne ja loogiline: pole hullu, kui väärtpaberid lühiajaliselt langevad – küll nad varem või hiljem ikka tagasi tõusevad. Kuid kui läheneda inimestele personaalselt, siis ka kõige agressiivsemaid investoreid ei jäta külmaks teadmine, et nende investeeringute väärtus on järsult kahanenud.

Lihtne küsimus: kuidas käitud, kui aktsiaturud kukuvad ning sinu fond kaotab 10% väärtusest ühe aastaga? Ühe kuuga? Ühe päevaga? Kas selline uudis on sulle vastuvõetav, et investeeringud kahanesid sellises ulatuses? Riskitaluvuse määramiseks pakutakse terve rida erinevaid teste. Need võib enne investeerima asumist läbi teha ning vaadata, millise tulemuse testid sinu puhul annavad.

Kuid üks reegel on täiesti selge: kui sulle ei ole vastuvõetav, et investeeringu väärtus võib täna olla väiksem kui eile, ei tohi aktsiatesse investeerida!


Suurem aktsiate osakaal portfellis=kõrgem risk

Mida veel fondi valiku tegemisel analüüsida?

Pensionifondi valides võiksid kaaluda veel järgmisi kriteeriume:

  • Fondijuht/Fondivalitseja. Millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel? Kes on fondivalitseja omanikud? Millega on nad seni silma paistnud? Kes on fondijuht? Milline on tema haridus, kogemused? Kes on fondivalitseja ning millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega? Millised on nende inimeste kogemused? Kas kogemused on rahvusvahelised? Millised on nende inimeste poolt seni valitsetud fondide tootlused indeksitega võrreldes? Ja kõige viimaks – kas sa usaldad neid inimesi?
  • Kulud. Tähtis komponent fondi valikul on kulud. Õigusaktidega on küll fikseeritud fondi arvelt tasutavate kulude ülempiir, kuid lisaks sellele kaasnevad fondi investeeringutega ka tehingukulud jmt kulud. Kindlasti on passiivse investeerimisstiiliga fondi kulud kokkuvõttes väiksemad kui aktiivse investeerimisstiiliga fondil.
  • Mugavus. Kuidas saad investeeringuid jälgida? Kuidas saad teostada suhtlust fondivalitsejaga ning kuidas saad ülevaadet oma investeeringutest? Kuidas on lahendatud võimalikud fondide tehnilise poolega soetud küsimused nagu valikuavalduse esitamine, fondi muutmine jne?
  • Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on sinule edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta?

Pensionifondi valiku 3 sammu

 1. Vali riskitase

Fondide riskitasemed on kirjeldatud fondide prospektides ning riskiklassid (1-7) fondide põhiteabe dokumentides.

Pensionikeskuse päevastatistikas kuvatav riskitase on vastavuses fondi prospektis märgitud riskitasemega.

Aktsiate osakaal fondi investeeringutes määrab fondi riskitaseme: mida suurem on aktsiate osakaal, seda suurem on investeerimisrisk.

  • Kõige madalama investeerimisriski tasemega ehk konservatiivsed fondid investeerivad võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse ning kuni 10% aktsiatesse.
  • Kõige kõrgema investeerimisriski tasemega fondidel on aktsiariski võtmine lubatud kogu fondi vara väärtuse ulatuses.

Kõrge riskitasemega võib kaasneda üldjuhul kõrgem tootlus.

Pensionifondi valiku tegemisel on oluline lähtuda lisaks riskitaluvusele ka investeeringu pikkusega ehk kui palju on jäänud aega pensionieani. Aktsiaturgudele investeerimisel tuleb arvestada võimalike suurte kõikumistega aktsiate hindades ning seetõttu ei ole mõistlik peagi pensionile jääval investoril omada suure aktsiariskiga pensionifondi osakuid.

Lisaks fondi prospektile, tingimustele ja investori põhiteabele on soovituslik tutvuda ka fondi igakuiste aruannetega. Dokumendid on kättesaadavad nii fondivalitseja veebilehel kui ka siin:

  1. II samba fondid
    III samba fondid

2. Vali investeerimisstiil

Investeerimisstiil näitab, kuidas fondi varasid juhitakse. Stiile võib grupeerida erinevalt, kuid enamlevinud võimalus on liigitada fonde aktiivseteks ja passiivseteks.

  • Aktiivselt juhitud fonde juhitakse (nagu nimigi ütleb) aktiivselt. Aktiivse stiili peamine omadus on väärtpaberite analüüsil baseeruv aktsiate valik. Analüütikute soovitustele tuginedes valib fondijuht perspektiivikaid ettevõtteid ning investeerib neisse, lootes aktsiaturu keskmisest suuremat kasvu. Teine aktiivse stiili omadus on ajastamine. Fondijuht üritab ajastada tehinguid ning tabada hinnakõikumiste tippe ning langusi: müües kõrgelt ning ostes madalalt, saadakse täiendavat kasumit hindade liikumisest.
  • Passiivselt juhitud fonde piltlikult öeldes ei juhita. Fondijuht investeerib kogu raha teatud poliitika alusel väärtpaberitesse, teistesse fondidesse ning aktsiaindeksitesse. Tootlust võrreldakse teiste väärtpaberite ja turuindeksite, mitte konstantsete numbritega. Ajalooliselt ületab passiivsete fondide tootlus aktiivselt juhitud fondide tootlust.

3. Vali fond

Konkreetse fondi valikul mängib olulist rolli fondivalitseja. Pensionifondi investor valib ju tegelikult inimesi, kelle kätte ta usaldab oma pensionisäästud. Need inimesed investeerivad tema raha ja võimalike eksimuste korral peavad selle eest ka vastutama.


Universaalne käitumismudel
  • fikseeri oma investeerimiseesmärk,
  • vali sobiv riskitase, mis on vastavuses sinu riskitaluvusega,
  • vali sobiv investeerimisstiil (aktiivne või passiivne),
  • vali fondivalitseja ning tema poolt valitsetavate fondide hulgast enda jaoks sobivaim fond.