Eesti
Pensionipõli

Vanaduspension

Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud õige vanus ja pensionistaaž.

1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Vanaduspensioni saamiseks peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži.

Vanaduspension koosneb kolmest osast

  • Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2020. a 215,5148 eurot
  • Staažiosak, mida arvestatakse töötamise eest kuni 1998. aasta 31. detsembrini
  • Kindlustusosak – personaalselt arvestatav pensionilisa

Staažiosaku suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid. Lisaks arvestatakse seda töötamisega võrdsustatud aastate eest, näiteks laste kasvatamine, ajateenistus, ülikooli või kutsekooli päevaõpe aga ka aja eest, kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu. Täpsema loetelu leiab Riikliku pensionikindlustuse seadusest. Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 7,104 eurot.

Kindlustusosaku suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Selle arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 7,104 eurot.

  • Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2020. a 215,5148 eurot
  • Staažiosak, mida arvestatakse töötamise eest kuni 1998. aasta 31. detsembrini
  • Kindlustusosak – personaalselt arvestatav pensionilisa

Staažiosaku suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid. Lisaks arvestatakse seda töötamisega võrdsustatud aastate eest, näiteks laste kasvatamine, ajateenistus, ülikooli või kutsekooli päevaõpe aga ka aja eest, kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu. Täpsema loetelu leiab Riikliku pensionikindlustuse seadusest. Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 7,104 eurot.

Kindlustusosaku suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Selle arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 7,104 eurot.

Pensioniiga

Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast. Vanaduspensioni iga tõuseb järk-järguliselt 65-nda eluaastani:

 Naised  Mehed
 Sünniaasta  Vanus  Sünniaasta  Vanus
1944 58 a, 6 kuud  1938 a ja hiljem sündinud  63 a
1945 59 a    
1946 59 a, 6 kuud    
1947 60 a    
1948 60 a, 6 kuud    
1949 61    
1950 61 a, 6 kuud    
1951 62 a    
1952 62 a, 6 kuud    
1953 63 a    
1954 63 a, 3 kuud 1954 63 a, 3 kuud
1955 63 a, 6 kuud 1955 63 a, 6 kuud
1956 63 a, 9 kuud 1956 63 a, 9 kuud
1957 64 a 1957 64 a
1958 64 a, 3 kuud 1958 64 a, 3 kuud
1959 64 a, 6 kuud 1959 64 a, 6 kuud
1960 64 a, 9 kuud 1960 64 a, 9 kuud
1961 65 a 1961 65 a

 

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Edaspidi on võimalik minna pensionile kuni 5 aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi.

Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele lisatakse 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.


Kaks täiendavat erijuhtu

  • ennetähtaegne vanaduspension
  • edasilükatud vanaduspension

Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga. Sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata hiljem ümber vanaduspensioniks ega soodustingimustel vanaduspensioniks. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta inimesele, kes töötab (v.a juhul, kui inimene on jõudnud üldisesse vanaduspensioniikka).

Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.


Riikliku pensioni kasv

Riikliku pensioni kasv on vastavuses elukalliduse tõusu ja sotsiaalmaksu laekumise (palgafondi kasvu) suurenemisega. Kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Iga-aastasel indekseerimisel saadud suuremat pensionit hakatakse välja maksma  1. aprillist.


Vanaduspensioni taotlemiseks pöörduge: