Fondi valimine

Jõudmaks “Minu oma fondini”, on mõistlik läbi mõelda kaks peamist investeerimise jaoks olulist küsimust: eesmärk ja riskitaluvus.

Milline on minu investeerimiseesmärk?

Mida soovitakse oma investeeringuga saavutada? Kogumispensioni fondide puhul on eesmärk suhteliselt selge – parem äraelamine pensionieas. Ja selge on ka tõsiasi, et mida rohkem investeerida, seda suuremad on tulevikus saadav pension.
Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast:

• milline on regulaarselt investeeritav summa,
• milliseks kujuneb investeeringute keskmine tootlus,
• milliseks kujuneb investeerimisperioodi pikkus ehk aeg.

Mida suuremad komponendid on, seda suurem on lõpptulemus ehk Teie kogumispensioni konto väärtus. Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Mida suurem on aktsiate osakaal pensionifondis, seda suurem on võimalik fondi tootlus.

Milline on minu riskitaluvus?

Tuntud on fakt, et risk ja tootlus on omavahel seotud – mida suurem risk, seda kõrgem oodatav tootlus. Investeerimisnõustajaga nõu pidades võib tunduda kõik lihtne ja loogiline: pole hullu, kui väärtpaberid lühiajaliselt langevad – küll nad varem või hiljem ikka tagasi tõusevad. Kuid kui läheneda inimestele personaalselt, siis ka kõige agressiivsemaid investoreid ei jäta külmaks teadmine, et nende investeeringute väärtus on järsult kahanenud.

Lihtne küsimus: kuidas käitute, kui aktsiaturud kukuvad ning Teie fond kaotab 10% väärtusest ühe aastaga? Ühe kuuga? Ühe päevaga? Kas selline uudis on Teile vastuvõetav, et investeeringud kahanesid sellises ulatuses? Riskitaluvuse määramiseks pakutakse terve rida erinevaid teste. Need võib enne investeerima asumist läbi teha ning vaadata, millise tulemuse testid Teie osas annavad.

Kuid üks reegel on täiesti selge: kui Teile ei ole vastuvõetav, et investeeringu väärtus võib täna olla väiksem kui eile, ei tohi aktsiatesse investeerida!

Täiendavaid kriteeriume fondide valikul

Pensionifondi valides võiksite kaaluda veel järgmisi kriteeriume:

• Fondijuht/Fondivalitseja. Millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel? Kes on fondivalitseja omanikud? Millega on nad seni silma paistnud? Kes on fondijuht? Milline on tema haridus, kogemused? Kes on fondivalitseja ning millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega? Millised on nende inimeste kogemused? Kas kogemused on rahvusvahelised? Millised on nende inimeste poolt seni valitsetud fondide tootlused indeksitega võrreldes? Ja kõige viimaks – kas Te usaldate neid inimesi?
• Kulud. Tähtis komponent fondi valikul on kulud. Õigusaktidega on küll fikseeritud fondi arvelt tasutavate kulude ülempiir, kuid lisaks sellele kaasnevad fondi investeeringutega ka tehingukulud jmt kulud. Kindlasti on passiivse investeerimisstiiliga fondi kulud kokkuvõttes väiksemad kui aktiivse investeerimisstiiliga fondil.
• Mugavus. Kuidas saate investeeringuid jälgida? Kuidas saate teostada suhtlust fondivalitsejaga ning kuidas saate ülevaadet oma investeeringutest? Kuidas on lahendatud võimalikud fondide tehnilise poolega soetud küsimused nagu valikuavalduse esitamine, fondi muutmine jne?
• Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on Teile edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta?

 1. Vali riskitase

Riskitaseme määramisel tuleb jälgida fondi investeerimisstrateegiat. See näitab, kuhu fondi vara on lubatud paigutada. Pensionifondide puhul jaguneb strateegia neljaks:

• konservatiivsed fondid, mis investeerivad ainult võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse,
• tasakaalustatud fondid, mis investeerivad kuni 25% varadest aktsiatesse või aktsiafondidesse,
• progressiivsed fondid, mis investeerivad kuni 50% varadest aktsiatesse ja aktsiafondidesse ning
• agressiivsed fondid, mis investeerivad kuni 75% varadest aktsiatesse ja aktsiafondidesse.

Kindlasti ei tohi ennast lasta kõigutada fondide nimedest: erinevate fondivalitsejate puhul võib termin “Aktsiafond” tähendada erinevaid asju (kas 50%, 40% või hoopis 25% aktsiate osakaalu). Seega võiks lisaks fondi tingimustele tutvuda ka fondi portfelliga. Vaid reaalne portfell näitab, kui palju on tegelikult aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritud.

2. Vali investeerimisstiil

Investeerimisstiil näitab, kuidas fondi varasid juhitakse. Stiile võib grupeerida erinevalt, kuid enamlevinud võimalus on liigitada fonde aktiivseteks ja passiivseteks.

• Aktiivselt juhitud fonde juhitakse (nagu nimigi ütleb) aktiivselt. Aktiivse stiili peamine omadus on väärtpaberite analüüsil baseeruv aktsiate valik. Analüütikute soovitustele tuginedes valib fondijuht perspektiivikaid ettevõtteid ning investeerib neisse, lootes aktsiaturu keskmisest suuremat kasvu. Teine aktiivse stiili omadus on ajastamine. Fondijuht üritab ajastada tehinguid ning tabada hinnakõikumiste tippe ning langusi: müües kõrgelt ning ostes madalalt, saadakse täiendavat kasumit hindade liikumisest.
• Passiivselt juhitud fonde piltlikult öeldes ei juhita. Fondijuht investeerib kogu raha teatud poliitika alusel väärtpaberitesse, teistesse fondidesse ning aktsiaindeksitesse. Tootlust võrreldakse teiste väärtpaberite ja turuindeksite, mitte konstantsete numbritega. Ajalooliselt ületab passiivsete fondide tootlus aktiivselt juhitud fondide tootlust.

3. Vali fond

Konkreetse fondi valikul mängib olulist rolli fondivalitseja. Pensionifondi investor valib ju tegelikult inimesi, kelle kätte ta usaldab oma pensionisäästud. Need inimesed investeerivad tema raha ja võimalike eksimuste korral peavad selle eest ka vastutama.

Universaalne käitumismudel:

• fikseeri oma investeerimiseesmärk,
• vali sobiv riskitase, mis on vastavuses Sinu riskitaluvusega,
• vali sobiv investeerimisstiil (aktiivne või passiivne),
• vali fondivalitseja ning tema poolt valitsetavate fondide hulgast enda jaoks sobivaim fond.