Fondi valimine on kogumispensioni süsteemis kõige tähtsam valik. Seda tuleb teha hoolikalt ning järelemõeldult. Kindlasti ei tasu teha otsust hetkeemotsioonide ajel, vaid kaalutledes ning hoolikalt järele mõeldes. Kusagilt peab aga alustama.
Mida soovitakse oma investeeringuga saavutada? Kogumispensioni fondide puhul on eesmärk suhteliselt selge – parem äraelamine pensionieas. Ja selge on ka tõsiasi, et mida rohkem investeerida, seda suuremad on tulevikus saadav pension.
Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast:
Mida suuremad komponendid on, seda suurem on lõpptulemus ehk Teie kogumispensioni konto väärtus. Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Mida suurem on aktsiate osakaal pensionifondis, seda suurem on võimalik fondi tootlus.
Tuntud on fakt, et risk ja tootlus on omavahel seotud – mida suurem risk, seda kõrgem oodatav tootlus. Investeerimisnõustajaga nõu pidades võib tunduda kõik lihtne ja loogiline: pole hullu, kui väärtpaberid lühiajaliselt langevad – küll nad varem või hiljem ikka tagasi tõusevad. Kuid kui läheneda inimestele personaalselt, siis ka kõige agressiivsemaid investoreid ei jäta külmaks teadmine, et nende investeeringute väärtus on järsult kahanenud.
Lihtne küsimus: kuidas käitute, kui aktsiaturud kukuvad ning Teie fond kaotab 10% väärtusest ühe aastaga? Ühe kuuga? Ühe päevaga? Kas selline uudis on Teile vastuvõetav, et investeeringud kahanesid sellises ulatuses? Riskitaluvuse määramiseks pakutakse terve rida erinevaid teste. Need võib enne investeerima asumist läbi teha ning vaadata, millise tulemuse testid Teie osas annavad.
Kuid üks reegel on täiesti selge: kui Teile ei ole vastuvõetav, et investeeringu väärtus võib täna olla väiksem kui eile, ei tohi aktsiatesse investeerida!
Pensionifondi valides võiksite kaaluda veel järgmisi kriteeriume:
Riskitaseme määramisel tuleb jälgida fondi investeerimisstrateegiat. See näitab, kuhu fondi vara on lubatud paigutada. Pensionifondide puhul jaguneb strateegia neljaks:
Kindlasti ei tohi ennast lasta kõigutada fondide nimedest: erinevate fondivalitsejate puhul võib termin “Aktsiafond” tähendada erinevaid asju (kas 50%, 40% või hoopis 25% aktsiate osakaalu). Seega võiks lisaks fondi tingimustele tutvuda ka fondi portfelliga. Vaid reaalne portfell näitab, kui palju on tegelikult aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritud.
Investeerimisstiil näitab, kuidas fondi varasid juhitakse. Stiile võib grupeerida erinevalt, kuid enamlevinud võimalus on liigitada fonde aktiivseteks ja passiivseteks.
Mõlemal stiilil on oma head ja vead. Passiivne stiil sobib rohkem konservatiivsele investorile, kes ei looda saavutada ekstra-tootlust, vaid piirdub oma valitud riskitaseme keskmisega. Ka 50% aktsiatesse investeeriv fond võib pakkuda väga konservatiivset lähenemist, kui ta investeerib oma aktsiaosakaalu läbi indeksite. Passiivne stiil aga ei võimalda fondijuhi kogemusi ning teadmisi kasutades ekstra-tootlust saavutada.
Võib võtta teadmiseks, et maailma tuntuimad fondijuhid on aktiivse stiiliga ning nad on ajalooliselt saavutanud indeksitest kõrgemaid tootlusi. Samas on selliseid fondijuhte kogu maailmas väga vähe.
Konkreetse fondi valikul mängib olulist rolli fondivalitseja. Pensionifondi investor valib ju tegelikult inimesi, kelle kätte ta usaldab oma pensionisäästud. Need inimesed investeerivad tema raha ja võimalike eksimuste korral peavad selle eest ka vastutama.