Sulge

Pensionifondide troonile trügib uus valitseja

14.11.17, Postimees

Kui seni on kriisijärgsel ajal olnud parima tootlusega LHV pensionifondid, siis viimasel ajal hakkavad need oma positsioone kaotama ning pensionifondide valitsejaks tõusevad hoopis Luminori fondid.

Luminor on Nordea panga ja DNB Balti riikide üksuste baasil moodustatud uus finantsasutus, mis alustas tegevust selle aasta oktoobri alguses. DNB-l siin varahaldusettevõtet ei olnud, mis tähendab, et Luminorile lähevad üle Nordea panga pensionifondid.

Pensionifondidesse investeerimine on olenevalt investori vanusest pikaajaline või ülipikaajaline investeering, mis tähendab, et fondi valides tuleks vaadata pigem pikaajalist tootlust.

Meie kogumispensioni süsteem on küll juba 15 aastat vana, aga vähemalt kümneaastase ajalooga fonde on üsna vähe, mistõttu võtame fondide võrdluse aluseks viie aasta tootluse. Kui vaadata teise samba pensionifondide viie aasta tootlust, siis konservatiivse ja tasakaalustatud strateegiaga fondide eesotsas on veel LHV pensionifondid ja neile järgnevad Luminori omad, ent aktsiastrateegiaga fondide (progressiivse ja agressiivse strateegiaga pensionifondid) eesotsas on Luminori fondid ja LHV omad on alles kolmandal kohal.

Tundub, et lõivu maksab siin LHV pensionifondide konservatiivne investeerimispoliitika. Globaalsed aktsiaturud, eriti arenevad turud, on viimasel ajal ilusasti tõusnud ja börsiindeksid teevad järjest uusi rekordeid.

LHV pensionifondide lipulaeva L-fondi portfellis moodustavad 16,5 protsenti (septembrikuu seisuga) hoiused ning kõige agressiivsema strateegiaga pensionifondis on hoiuste osakaal koguni 23 protsenti. Tõsi, võrreldes aastatagusega on hoiuste osakaal LHV pensionifondides märgatavalt kahanenud. Eelmise aasta septembris moodustasid hoiused näiteks pensionifondis L 31,4 protsenti, pensionifondis XL aga koguni 39,5 protsenti portfelli mahust.

LHV on ka kõige aktiivsem investeerija kohalikku majandusse ning kasutab Eestisse investeerimist ka turunduslikel eesmärkidel. Viimased märkimisväärsed investeeringud tegi LHV konkurendi Coop Panga ja Tartu linna võlakirjadesse.

Postimehele teadaolevalt on riik andnud pensionifondidele tungivalt mõista, et viimased peaksid oma investeerimistegevust rohkem kohaliku majandusega siduma, mida kõik pensionifondid viimastel aastatel ka teinud on.

Luminori, õigemini siis veel Nordea pensionifondis A oli septembris raha ja hoiuste osakaal viis ning fondi pluss 4,4 protsenti; augustis olid näitajad vastavalt 8,5 ja viis protsenti, mis tähendab, et Nordea pensionifondide juht Olli Enqvist on paigutanud peaaegu kogu raha väärtpaberitesse.

Luminori pensionifondid on investeerinud peamiselt investeerimisfondidesse, millest üsna märkimisväärne osa on investeeritud Nordea enda ning lisaks maailma ühe suurema varahalduskontserni BlackRock fondidesse. Seega on Luminori pensionifondid enam-vähem puhtakujulised fondifondid.

Mõni aasta tagasi kritiseeris finantsinspektsioon selliseid fonde, väites, et tegemist on passiivse investeerimisega, mistõttu nii suured valitsemistasud ei ole põhjendatud. Eesti pensionifonde on aga nende loomisest saadik kritiseeritud liiga suurte valitsemistasude tõttu.

Luminor Pensions Estonia (endine Nordea Pensions Estonia) juht Angelika Tagel ütles siis Postimehele, et investeerimine fondidesse ei tähenda veel passiivsust.

«Meie fondijuht on väljendanud väga selgelt, et fondidesse investeerimine ei ole passiivne, vaid väga aktiivne tegevus. Sa pead valima fondide vahel, valima regioonide vahel, võimalusi on väga palju,» selgitas Tagel.

«Ma ei ole nõus väitega, et see, millise instrumentidega tegemist on, näitab, kas tegemist on aktiivse või passiivse investeerimisega,» lausus ta. Viie aasta tootluse põhjal on endiselt kõige kehvem SEB, kelle kõigi nelja investeerimisstrateegia fondid on viimasel kohal.

Viimased poolteist aastat on pensionfondide strateegias olnud suurte muutuste aasta. Poolteist aastat tagasi loodi pensioniühistu Tuleva, kes lubas tuua turule väikeste teenustasudega passiivsed indeksifondid. Tuleva fondid alustasidki tööd selle aasta märtsi lõpus, aga juba turul olnud konkurendid olid kiiremad ning LHV pensionifond Index on tegutsenud juba terve aasta.

Fondil on läinud päris hästi: ühe aasta tootlus on 11,09 protsenti, jäädes alla vaid Swedbanki aktsiafondile K4 (ühe aasta tootlus 11,27 protsenti). Teiste indeksifondide iga veel nii pikk ei ole, mistõttu saame võrrelda vaid kuue kuu tootlust.

Erinevalt aktiivselt juhitud pensionifondidest, mida juhivad fondijuhid, järgivad passiivsed indeksifondid mingeid indekseid ning fondiosakute väärtus muutub vastavalt indeksi muutustele. Fondijuhtide osa on passiivsetel fondidel indeksite valimine, mida fondid siis järgima hakkavad.

Praegu on teise samba pensionifondide turul üks konservatiivne ehk võlakirjafond (Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond) ja neli agressiivset indeksifondi.

Tuleva võlakirjafondi kuue kuu tootlus on 0,48 protsenti, jäädes aktiivselt konservatiivsete fondide hulgas kolmandale kohale. Suuremat tootlust näitasid konservatiivsete hulgas Luminor C (0,97 protsenti) ja Swedbanki pensionifond K1 (0,65 protsenti).

Tasakaalustatud ja progressiivse strateegiaga pensionifondide hulgas passiivseid indeksifonde ei ole, aga agressiivsete hulgas, kus aktsiatesse võib investeerida tervelt 75 protsenti portfelli mahust, on neid lausa neli.

Kuue kuu tootluse põhjal on kõige edukam neist LHV indeksifond (2,54 protsenti) olles parem nii kõigist passiivsetest kui ka aktiivsetest pensionifondidest. Kõige kehvem kuue kuu tootlus on passiivsetest agressiivsetest fondidest Swedbankil.

Indeksifondid on aktiivselt juhtud fondidega võrreldes väiksema valitsemistasuga, aga erilist efekti pole need fondide tootlusele andnud (tootlus arvutatakse pärast valitsemistasu mahaarvamist).

Aga pensionifondidesse investeerija ei peaks laskma ennast segada sellest, kas tegemist on aktiivselt juhitud või passiivse indeksifondiga. Fondi valides on oluline tulemus. Ehkki mineviku tootlus ei pruugi anda kindlust tuleviku suhtes, on tootlus parim, ehkki kaugeltki mitte ideaalne mõõdik, millega pensionifonde omavahel võrrelda saab. Isegi valitsemistasu ei ole nii tähtis, sest fondiosakute puhasväärtuse arvutamisel on valitsemistasu juba maha arvatud.

LISALUGU

Pensionifondi vahetamise asemel tasub viia üle vaid maksed

Teise samba pensionifonde saab vahetada kolm korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ning 1. septembril. Selleks tuleb registripidajale avaldus esitada hiljemalt kuu aega varem. Need, kes soovivad fondi vahetada enne 1. jaanuari, peaksid seda tegema 30. novembril.

Igasugune investeerimine on tuleviku ennustamine, mida mitte keegi tegelikult ei suuda. Vahetades fondi A fondi B vastu, usutakse, et fond B kasvatab pensionivara rohkem kui fond A. Kui aga nii ei lähe, olete teinud vale valiku ja kogu seni kogutud pensionivara hakkab kasvama aeglaselt või toimub koguni kahanemine.

Selliste riskide vähendamiseks on mõistlik mitte vahetada fondi, vaid viia üle ainult uued maksed, jättes olemasolevad varad vanasse fondi.

Esiteks, sissemakseid üle viies ei pea maksma teenustasu, aga fondi teise valitseja juurde viies tuleb seda enamasti teha.

Teiseks on siin veel üks aspekt. Oluline investeerimistarkus ütleb, et mune ei tohi ühte korvi panna. Viies uude fondi ainult sissemaksed, olete mitte ühe, vaid kahe või mitme pensionifondi investor. Nii võite koostada endale omamoodi pensionifondide portfelli.

On ju üsna kindel, et mitte ükski pensionifond ei ole edukas igavesti ning parimast fondist võib mõni aasta hiljem saada punane latern ja vastupidi.

Tõnis Oja