Küsimused
Ikka ei leia vastust oma küsimusele?
Olete läbi vaadanud kõik Pensionikeskuse alateemad, lugenud läbi vastatud küsimused ja ikka ei leia oma küsimusele vastust, siis saatke päring aadressile info@pensionikeskus.ee ja me vastame Teile!
Milline on riiklik vanaduspensioniiga?
Eesti riik kinnitas pensioniea tõusu kaks aastat tagasi. 2001. aastal hakkas meeste pensionieana kehtima 63 eluaastat ning naiste pensioniiga tõuseb samale tasemele 2016. aastaks.
Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.–1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
| Sünniaasta | Vanus |
|---|---|
| 1944 | 58 a 6 kuud |
| 1945 | 59 a |
| 1946 | 59 a 6 kuud |
| 1947 | 60 a |
| 1948 | 60 a 6 kuud |
| 1949 | 61 a |
| 1950 | 61 a 6 kuud |
| 1951 | 62 a |
| 1952 | 62 a 6 kuud |
Riikliku pensioni kujunemisel on oluline osa kindlustusosakul. Kohustusliku kogumispensioniga liitumisel väheneb vanaduspensioni kindlustusosaku aastakoefitsiendi suurus, kuna väheneb inimese töötasult tasutud sotsiaalmaksu summa. Kindlustusosaku aastakoefitsiendi suuruse arvutamise reegel on kirjeldatud riikliku pensioni (ehk I sammas) tutvustuses.
Kuna Teie riiklikku pensioni ehk I sammast vähendav summa kantakse Teie arvele kogumispensionis ehk II sambas ja see hakkab teenima tulu, on riikliku pensioni vähenemine ja kogumispensioni suurenemine lõppkokkuvõttes kasulikum kui vaid riiklikule pensionile toetumine.
Kuidas mõjutab liitumine kogumispensioniga nimetatud riikliku pensioni, aga ka üldiselt pensioni väljamaksete summa kujunemist, kirjeldavad ülevaatlikult alltoodud tabelid (koostanud Rahandusministeeriumi spetsialist Kadi Oorn):
Tabel: Pensioni ja palga suhe erinevas vanuses sissemaksete alustamise korral.
| Vanus | 20 | 30 | 40 | 50 | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| Mitte liitudes | Liitudes | Mitte liitudes | Liitudes | Mitte liitudes | Liitudes | Mitte liitudes | Liitudes |
| Riiklik pension | 21% | 18% | 24% | 22% | 28% | 25% | 32% | 31% |
| Kogumispension | - | 45% | - | 30% | - | 18% | - | 6% |
| Pension kokku | 21% | 64% | 24% | 52% | 28% | 43% | 32% | 37% |
Andmed tabelis on arvutatud keskmist palka saava inimese korral. Iga vanuse all esimeses tulbas on pensioni suurus suhtarvuna inimese palgast, kui inimene jääks lootma vaid riiklikule pensionile, teises tulbas tulemus, kui inimene liitub kogumispensioniga.
Tabel: Pensioni ja palga suhe erineva palga pealt sissemaksete tegemisel. Asendusmäära prognoos.
| Palk | 2000 | 6000 | 10000 | 25000 | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Mitte liitudes | Liitudes | Mitte liitudes | Liitudes | Mitte liitudes | Liitudes | Mitte liitudes | Liitudes | |
| Riiklik pension | 17% | 16% | 27% | 24% | 36% | 31% | 71% | 59% |
| Kogumispension | - | 8% | - | 25% | - | 40% | - | 96% |
| Pension kokku | 17% | 25% | 27% | 49% | 36% | 71% | 71% | 156% |
Toodud % on arvestatud keskmisest palgast. Kui inimene teenib 2000 EEK kuus, siis tema pension (I+II sambast) moodustab tulevikus 25% keskmisest palgast. Kui inimene teenib 25 000 EEK, siis on tema tuleviku pension 156% keskmisest palgast.
Kuidas toimub riikliku pensioni vähenemine eripensionite puhul?
Kogumispensioniga liitumisest tingitud riikliku pensioni vähenemine toimub ainult nende puhul, kes saavad tavapensioni. Eripensioni saajatel riigi poolt makstavat pensioni ei vähendata, seega need 4%, mis sotsiaalmaksu arvelt isiku kontole kantakse, on puhas boonus.
Kas juba praegu on teada, kui suur on tulevikus esimesest sambast saadava pensioni suurus?
Inimese tulevase riigipensioni ehk I sambast tuleva pensioni tegelikku suurust praegu täpselt määrata ei saa. Tulevaste pensionäride riiklik pension sõltub tulevikus töötavate inimeste ja pensionäride arvust, aga ka sellest, kui suure pensioni baasosa ja aastakoefitsiendi määrab riik pensionide arvutamiseks.
Riiklikku pensioni arvestatakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Lähitulevikus on need summad vastavalt 13% ja 16%, sest 4% sotsiaalmaksust suunatakse otse kohustusliku kogumispensioni fondidesse.
Kui ma lähen Eestist tööle mõnda Euroopa Liidu riiki, mis saab minu pensionistaazhist?
Keegi ei jää oma teenitud pensionistaazhist ilma. Erinevates riikides töötades saate pensionile jäädes igalt riigilt pensioni vastavalt seal töötatud ajale. Pensioniõiguslik staazh saadakse eri riikides töötatud aja liitmisel.
Kui isikul on Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis või Shveitsis omandatud vähemalt 1 aasta pensionistaazhi, tuleb esitada pensionitaotlus koos staazhi tõendavate dokumentidega.
