Riiklik pension
Riikliku pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.
Vastavad kontaktid leiate siit:
Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.
Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension.
Riikliku pensioni taotlemiseks tuleb esitada avaldus ning sellele lisaks nõutud dokumendid elukohajärgsele pensioniametile.
Kaks uut pensionivõimalust on:
- ennetähtaegne vanaduspension,
- edasilükatud vanaduspension.
Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui jätkate samal ajal töötamist.
Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.
Pensionide indekseerimine 2002. aasta 1. aprillist seab riiklike pensionide suurendamise vastavusse elukallidusega ja sotsiaalmaksu laekumisega (palgafondi kasvuga). Teisisõnu - kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Loe riikliku pensioni kohta lisaks:
