Sulge

Tööandjale

Tööandja on kogumispensioniga seotud oma kogumispensioniga liitunud töötajate kaudu, kelle brutopalgast peab tööandja kinni pidama 2% (3%) ning edastama Maksu- ja Tolliametile. Riigi poolt lisatava 4% (6%) peab kinni Maksu- ja Tolliamet, selle pärast tööandja muretsema ei pea.

Kogumispensioni makset on kohustatud kinni pidama kõik need, kes teevad sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid ehk kõik Eestis tegutsevad tööandjad.

Kogumispensioni makset tuleb kinni pidada nendele isikutele tehtavatelt maksetelt, kes on liitunud kogumispensioni süsteemiga ning kes on sündinud peale 1. jaanuari 1983. a.

NB! Makse tasumise õigus ja kohustus tekib noore isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Tööandja peab probleemide vältimiseks kontrollima oma töötajate liitumist kogumispensioniga. Muidu võib tekkida maksuvõlg, samuti ei laeku töötaja kogumispensioni maksed õigeaegselt pensionifondi. Töötajate liitumist saab kontrollida tööandja ise:

Kogumispensioni makse kinnipidamise deklareerib tööandja Maksu- ja Tolliametile. Kinnipeetud makse kohta tuleb esitada deklaratsioon järgmise kuu 10. kuupäevaks ja samaks tähtpäevaks tuleb makse üle kanda Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Sealjuures rakendatakse makse kohta maksukorralduse seaduses sätestatut ehk Maksu- ja Tolliamet administreerib makset sarnaselt teiste riiklike maksudega.

Makse kinnipidaja on kohustatud andma isikule, kellele maksti makse objektiks olevaid summasid, tema nõudmisel tõendi nendelt summadelt kinni peetud maksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Isiku töölt lahkumisel antakse tõend koos lõpparvega.

Makse objektiks on:

  • töötajale rahas makstud palgad ja muud tasud,
  • Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele ja avalikule teenistujale makstud palgad ja muud tasud,
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasud,
  • füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud, va seaduse alusel registreeritud füüsilisele isikule makstud tasud.

PS: kuna üldjuhul ei nõua Maksu- ja Tolliamet sotsiaalmaksu tasumist passiivselt tulult, näiteks renditasudelt, ei tohiks passiivsed tulud olla kogumispensioni makse objektiks.

Makset ei tasuta:

  • erisoodustustelt,
  • töötajale tehtavatelt rahalistelt väljamaksetelt, mis ei ole sotsiaalmaksu objektiks (töölähetuse kulude hüvitised ja päevarahad, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest, Eesti residendi poolt välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu välisriigi residentidele makstud summad).

2009. aastast algasid kogumispensioni väljamaksed. Koos sellega algas ka kogumispensioni sissemaksete lõpetamine.

NB! Makse kinnipidamise kohustus tööandjal oma töötaja eest lõppeb aasta lõpu seisuga, kui töötaja on esitanud registrile avalduse ja hakanud saama väljamakseid. Sissemaksete tasumise kohustus lõppeb pensionifondi osakute eest esimese väljamakse saamisele järgneval 31. detsembril.

Kui mõnel pensioniikka jõudnud töötajal algavad kogumispensioni väljamaksed aasta keskel, ta töötab aga edasi, siis palgamakse arvestuses tuleb tema palgalt kuni 31. detsembrini tehtavatelt maksetelt ikka II samba makset kinni pidada.
Tööandjal lõppeb kohustus arvestada oma töötaja kogumispensioni makseid 31. detsembri seisuga. Millal oma töötajate palgaarvestuses kogumispensioni maksed lõpetada, saab 2009. aastast kontrollida Pensionikeskusest isikukoodi lihtpäringuga. Suurema hulga töötajate kontrollimiseks korraga saab tellida masspäringu.

Taustast

Väga levinud arusaam on, et kui mõni vanem töötaja jõuab vanaduspensioniikka ning tema nimel ei pea enam arvestama näiteks töötuskindlustuse makset, võiks katkeda ka kogumispensioni maksete arvestamine. Tegelikkuses see nii ei ole ning kogumispensioni arvestamine toimub edasi ka vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajate puhul.

Otsuse korraldada maksete peatamine üks kord aastas tingis nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Pensionikeskuse kogemus sissemaksete alustamise ajast, mil uus süsteem palju segadust tekitas. Väga paljudel juhtudel tehti palkade ümberarvestusi ning täideti uusi deklaratsioone. Kui maksete arvestus lõppeb üks kord aastas, on seda raamatupidajatel kergem kontrollida ning saab vanal aastal juba uueks aastaks ettevalmistusi teha.

Loe lisaks: Liitumispäringud