Sulge

Varade kaitse

Mis juhtub, kui pensionifondivalitseja või depoopank kaotab tegevusloa või läheb pankrotti? Kas pensionifondi likvideerimine enne pensioniea saabumist on võimalik? Olulisemaks investori varade kaitse tagamise nõudeks on fondivalitsejale ja depoopangale seadusega kehtestatud kohustus hoida pensionifondi (ehk osakuomanike) varad lahus enda varadest.

Depoopank on kohustatud hoidma pensionifondi vara oma varast eraldi ning pidama fondi vara kohta eraldi arvestust. Pensionifondi vara ei kuulu depoopanga pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada depoopanga võlausaldajate nõudeid.

Samuti on fondivalitseja kohustatud pensionifondi vara valitsema lahus enda varast ning sarnaselt depoopangaga ei kuulu pensionifondi vara ka fondivalitseja pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid. Fondivalitseja pankroti korral rahuldatakse tema poolt valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.

Olukorras, kus fondivalitseja läheb pankrotti või Finantsinspektsioon võtab temalt õiguse valitseda investeerimisfondi, läheb fondi valitsemisõigus üle pensionifondi depoopangale. Depoopank peab valitsemise üleminekust viivitamata teatama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Depoopank peab kolme kuu (Finantsinspektsioonil on õigus pikendada nimetatud tähtaega 18 kuuni) jooksul pärast talle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma teisele fondivalitsejale. Kogu nimetatud perioodi jooksul jätkab depoopank pensionifondi korrapärast valitsemist.

Kui pensionifondi üleandmine ei ole võimalik, peab depoopank pensionifondi likvideerima. Likvideerimismenetluse alustamisest peab depoopank viivitamata teatama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Likvideerimisel müüb depoopank lühima võimaliku aja jooksul pensionifondi vara, rahuldab pensionifondi varaga seotud nõuded ja ostab pärast nõuete rahuldamist osakud osakuomanikult tagasi. Pensionifondi arvelt võib fondi likvideerimise kulud katta kuni 2% ulatuses pensionifondi vara väärtusest fondi likvideerimise alustamise päeval.

Osakute müügist saadud rahade eest omandab iga osakuomanik vastava arvu tema poolt valitud või valiku tegemata jätmisel Finantsinspektsiooni poolt määratud teise kohustusliku pensionifondi osakuid.

Olukorras, kus pankrotti läheb pensionifondi depoopank, sõlmib fondivalitseja depoolepingu uue depoopangaga. Nagu eelnevalt öeldud, välistatakse pensionifondi varad sellisel juhul depoopanga pankrotivarast.

Seega on seadusega kehtestatud kohustuste kogum, mille eesmärgiks pensionifondi osakuomanike vara igakülge kaitse ja pensioniinvesteeringute järjepidevuse tagamine.

Tagatisfond on seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärgiks on teatud juhtudel tagada hoiustajate ja investorite investeeringud ning mille tegevust kontrollib nõukogu, kelle liikmed nimetavad Vabariigi Valitsus, Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja rahandusminister.

Tagatisfond koosneb neljast osafondist: hoiuste tagamise osafond, investorikaitse osafond, pensionikaitse osafond ja pensionilepingute osafond.

Pensionikaitse osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel tagatakse tagatisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses selleks õigustatud osakuomanikule pensionifondivalitseja poolt tekitatud kahju hüvitamine.

Lisainfot leiate www.tf.ee ja www.riigiteataja.ee

Osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamine:

  • Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning selline rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele, nõuab ta oma ettekirjutusega pensionifondivalitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tühistamist (sellisteks juhtudeks on fondivalitseja kohustatud omandama kuni 2% osakutest tema poolt valitsetavas pensionifondis). Tühistatud osakute arvel omandatakse kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju väärtuses selle pensionifondi osakuid, kuhu ta teeb kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse kogu tekitatud varaline kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu võrreldes olukorraga, kui rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga. Rahandusminister võib kehtestada kahju suuruse määramise täpsema metoodika.
  • Kui fondivalitseja poolt omatavate osakute tühistamisest ja sellest saadud rahalistest vahenditest ei jätku osakuomanikule kahju hüvitamiseks või fondivalitseja ei hüvita sellisel viisil kahju Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks, hüvitatakse pensionifondi osakuomanikule fondivalitseja poolt tekitatud kahju Tagatisfondi arvelt.
  • 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot, hüvitatakse 90% ulatuses.

Hüvitamise otsuse Tagatisfondi arvelt teeb Finantsinspektsioon ja edastab selle viivitamata Tagatisfondile. Tagatisfond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, arvates hüvitamisotsuse tegemise päevast, avaldama selle kohta vähemalt kahel korral teate üleriigilise levikuga päevalehes. Teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) pensionifondi nimetus, mille suhtes otsus tehti,
2) hüvitamisotsuse kuupäev,
3) andmed selle kohta, mis ajast ja kuidas on osakuomanikel võimalik saada teavet talle määratud hüvitise kohta,
4) hüvitamise kord ja tähtajad.

Määratud hüvitissumma eest omandab osakuomanik maksimaalse arvu selle pensionifondi osakuid, kuhu osakuomanik hüvitamise ajal teeb kohustusliku kogumispensioni sissemakseid.