Sulge

Järelevalve

Pensionifondi valitsemiseks on vaja tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Tegevusloa saamiseks peab taotleja vastama mitmetele nõuetele, mis on kirjas investeerimisfondide seaduses. Näiteks peab fondivalitseja aktsiakapitali suurus kohustusliku pensionifondi valitsemiseks olema vähemalt 3 miljonit eurot. Suur kapitalinõue peab tagama fondivalitseja jätkusuutlikkuse pikema aja jooksul, mis on pensioniinvesteeringute pikaajalist iseloomu arvestades väga suure tähtsusega.

Finantsinspektsioon peab kontrollima, et fondivalitseja juhatuse ja nõukogu liikmed ning töötajad oleksid laitmatu ärialase reputatsiooniga ning omaksid piisavat kogemust ja haridust. Näiteks konkreetse pensionifondi fondijuhiks võib olla üksnes isik, kes omab rahandusministri poolt väljastatud fondijuhi tunnistust. Tunnistuse väljastamiseks peab fondijuht sooritama eksami. Lisaks fondijuhi tunnistusele peab fondijuhil olema viimase viie aasta jooksul vähemalt aastane töökogemus mõne investeerimisfondi valitsemisel või kolmeaastane töökogemus investeerimisportfelli valitsemise teenuste osutamisel.

Finantsinspektsioon kontrollib fondivalitseja omanike struktuuri ja pärast tegevusloa väljastamist selles toimuvaid muudatusi. Investeerimisfondide seaduse kohaselt võivad pensionifondis olulist osalust omada üksnes isikud, kes Finantsinspektsiooni hinnangul on võimelised tagama fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle struktuur ja ärisidemed on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist.

Lisaks pensionifondi valitsemise tegevusloa taotlemisele on fondivalitsejal kohustus registreerida Finantsinspektsioonis iga konkreetse pensionifondi tingimused. Pensionifondi tingimused on sisuliselt lepinguks fondivalitseja ja investori vahel, kus lisaks seaduses sätestatule võidakse kokku leppida ka muid fondivalitseja ja pensionifondi osakuomanike õigusi ja kohustusi. Lisaks õigusaktides sätestatule võib pensionifondi tingimustes ette näha näiteks fondi vara investeerimisele lisapiiranguid ja täpsemaid reegleid.

Investor peab meeles pidama, et investeerimisega pensionifondi aktsepteerib ta fondi tingimused. Seega tuleb enne pensionifondi valiku otsuse langetamist väga põhjalikult tutvuda valitava fondi tingimustega ning võimalusel lasta ennast nõustada ka vastavatel sõltumatutel erialaspetsialistidel. Pensionifondi tingimuste koosseisule sätestavad nõuded kogumispensionide ja investeerimisfondide seadus. Fondivalitsejal on seadusest tulenev kohustus järgida oma tegevuses pensionifonditingimustes sätestatut.

Registreerimiseks esitatud fondi tingimuste ja nende muudatuste vastavust õigusaktidele kontrollib Finantsinspektsioon. Pensionifondi tingimuste muudatuste kohta kohustub fondivalitseja avaldama pensionifondi tingimustes sätestatud korras ja vähemalt ühes üleriikliku levikuga päevalehes vastava teate. Pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad alates 1. jaanuarist, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava teate avaldamisest. See tähendab seda, et kui teade pensionifondi tingimuste kohta avaldatakse näiteks 5. oktoobril 2002. a, siis fondi tingimused jõustuvad alles 01. jaanuaril 2004. a.

Oma tegevuse kohta pensionifondide valitsemisel esitavad fondivalitsejad Finantsinspektsioonile regulaarselt aruandlust. Aruandlus koosneb kuu-, kvartali-, poolaasta- ja aastaaruannetest. Finantsinspektsioonil on alati õigus nõuda aruannetes esitatud andmete täpsustamist ning vastavalt vajadusele nõuda lisainformatsiooni.

Regulaarsete aruannete kontrolli käigus on Finantsinspektsioonil võimalus teostada järelevalvet fondivalitseja tegevuse üle pensionifondide valitsemisel. Nimetatud aruannete kohustuslikuks osaks on muuhulgas investeeringute aruanne. Selle informatsiooni põhjal kontrollib Finantsinspektsioon pensionifondi arvelt tehtud investeeringute vastavust õigusaktides ja konkreetse pensionifondi tingimustes sätestatud investeerimispiirangutele.

Siinkohal tuleb rõhutada, et investeerimispiirangute rikkumine ei too kaasa koheselt tehtud tehingute tühisust, kuid fondivalitseja on kohustatud hüvitama pensionifondi osakuomanikele rikkumise tõttu tekkinud kahju. Pensionifondi osakuomanikel on fondivalitseja asukohas õigus tutvuda pensionifondi poolaasta- ja aastaaruandega.

Finantsinspektsioonil on õigus teostada ka fondivalitsejates kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli käigus uuritakse ettevõtte tegutsemise kooskõla õigusaktides ja pensionifondi tingimustes sätestatud piirangute ja nõuetega. Kohapealse kontrolli teostamiseks on Finantsinspektsioonile antud õigus piiranguteta uurida järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse.

Sanktsioonide kohaldamine

Õigusaktide rikkumise korral on Finantsinspektsioonil õigus seaduses sätestatud alustel ja ulatuses fondivalitsejat karistada või ka tunnistada kehtetuks fondivalitseja tegevusluba. Samuti on Finantsinspektsioonil õigus teha fondivalitsejale kohustuslikuks täitmiseks ettekirjutusi.

Pensionifondi varade säilitamiseks peab fondivalitseja sõlmima lepingu (depooleping) depoopangaga. Depoopanga ülesandeks on lisaks eelöeldule hoolitseda selle eest, et fondiosakute väljalase ja tagasivõtmine, fondi osakute puhasväärtuse arvutamine ja fondi tulu kasutamine toimuks vastavalt õigusaktidele ja pensionifondi tingimustele. Depoopangaks võib olla krediidiasutus, kellel on Eesti Panga poolt väljastatud litsentsi kohaselt õigus teha depootehinguid.

Kui fondivalitseja tegevus on depoopangale teadaolevatel andmetel vastuolus õigusaktide, pensionifondi tingimuste või depoolepinguga, peab depoopank sellest viivitatamatul teavitama Finantsinspektsiooni ja fondivalitseja nõukogu. Oma kohustuste rikkumise korral vastutab depoopank pensionifondile, selle osakuomanikule või fondivalitsejale tekitatud kahju eest.

Järelevalvet pensionifondi depoopanga enda tegevuse üle teostab samuti Finantsinspektsioon.

Pensionifondil peab olema audiitor, kelleks on fondivalitseja audiitor. Pensionifondi audiitor kontrollib enne kinnitamist pensionifondi aastaaruannet.

Audiitor on kohustatud viivitamata teatama kirjalikult Finantsinspektsioonile audiitorkontrolli käigus selgunud asjaoludest, mille tulemuseks võib olla:

  • fondivalitseja või pensionifondi depoopanga tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
  • fondivalitseja edasise tegevuse katkemine või selle oluline kahjustamine;
  • olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus fondivalitseja või pensionifondi depoopank ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
  • audiitori märkustega järeldusotsus fondivalitseja raamatupidamise aastaaruande kohta;
  • fondivalitseja juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegu, mis tekitas või võib tekitada olulist varalist kahju fondivalitsejale või tema poolt valitsetava pensionifondi osakuomanikele või teistele klientidele.

Pensionivalitseja siseaudiitor

Investeerimisfondide seaduse kohaselt on pensionifondivalitseja kohustatud tagama piisavate sisekontrolli meetmete rakendamise. Sisekontrolli teostamiseks määratakse eraldi töötaja(d) või sõlmitakse audiitoriga leping siseaudiitori funktsioonide täitmiseks. Sisekontrolli teostav isik (edaspidi siseaudiitor) peab vastama pensionifondivalitseja juhile sätestatud nõuetele.

Siseaudiitor ei tohi olla seotud ega sõltuv pensionifondivalitseja allüksustest ja töötajatest, kelle tegevust ta kontrollib. Siseaudiitor kontrollib pensionifondivalitseja ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, sise-eeskirjadele, heale tavale, depoolepingule, registripidajaga sõlmitud lepingule ja juhtimisorganite otsustele.

Pensionifondivalitseja juhatusel on kohustus tagada siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, s.h õiguse saada selgitusi ja teavet pensionifondivalitseja juhtidelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

Siseaudiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult edastama talle pensionifondivalitseja kohta teatavaks saanud informatsiooni, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, pensionifondivalitseja nõukogule ja juhatusele ning Finantsinspektsioonile.