Sulge

Investeerimispiirangud

Milliseid investeerimispiiranguid fondivalitseja tegevusele kohaldatakse?

Investoritelt saadud raha edasiinvesteerimisel on fondivalitseja kohustatud järgima investeerimispiiranguid ja riski hajutamise nõudeid. Investeerimispiirangud ja riskihajutamise nõuded kehtestab:

  • Kogumispensionide seadus
  • Investeerimisfondide seadus
  • Nende seaduste alusel kehtestatud alamaktid

Konkreetse pensionifondi tingimustega võib kehtestada investeerimisele lisapiiranguid. Sellisel juhul on fondivalitseja kohustatud lisaks seadusele järgima ka pensionifondi tingimustes sätestatud investeerimispiiranguid.

 Instrumendid

Pensionivara on lubatud investeerida aktsiatesse, rahaturuinstrumentidesse (võlakirjad, kommertspaberid, hoiused jmt), teistesse investeerimisfondidesse ja kinnisasjadesse. Iga investeeringu liigi suhtes kehtestab seadus eraldi piirangud. Nii võib näiteks pensionifondi vara investeerida aktsiatesse kuni 75% fondi varade turuväärusest. Aktsiainvesteeringuteks loetakse ka investeeringud investeerimisfondidesse, mille vara võib otseselt või läbi teiste fondide paigutada aktsiatesse. Hoiuste korral on piiranguks 35% ja kinnisasjade korral 10% fondi varade turuväärtusest.

Tulenevalt kogumispensionide seadusest peab iga fondivalitseja looma vähemalt ühe pensionifondi, mille varasid investeeritakse vaid fikseeritud tulumääraga (võlakirjad, kommertspaberid jmt.) väärtpaberitesse ja hoiustesse. Sellisele fondile on keelatud investeerida aktsiatesse.

 Riskide hajutamine

Seadusega sätestatakse ka mitmed reeglid pensionifondide investeeringutega kaasnevate riskide hajutamisele. Üldreegel on see, et ühe isiku poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või moodustada kohustusliku pensionifondi turuväärtusest rohkem kui 5% (reeglit ei kohaldata 9 kuu jooksul pärast pensionifondi tingimuste registreerimist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara väärtus on enne selle tähtaja lõppu ületanud 3 200 000 eurot).