Sulge

Fondide riskitase

Eesti pensionifondid on küllalt turvalise taustaga – nende üle teostatakse mitmel tasandil järelevalvet ning investeerimispiirangud on väga täpselt määratletud. Sellest tulenevalt on fondide riskitase madal.

Aga miks ikkagi on fondid kui kollektiivse investeerimise vahendid mujal maailmas nii populaarsed? Välja võib tuua neli peamist kriteeriumi:

  • Hajutatud riskid – Eesti seaduste järgi peab iga fondi portfellis olema vähemalt 10 erinevat investeeringut ning pensionifondide puhul on see number isegi 20. Rahvusvaheliste fondide portfellis on tavaliselt mitusada investeeringut.
  • Professionaalne haldus – ostes investeerimisfondi, ostetakse investeerimisnõustamist: investor kannab fondi raha, mida hakkab juhtima selleks ametisse nimetatud investeerimisspetsialist.
  • Madalad kulud – fondi ostes käivad investoriga kaasas haldustasud ning osakute väljalaskmis- ning tagasivõtmistasud. Kui need kulud kokku liita, saadakse kindlasti väiksem tulemus kui ise investeerides.
  • Väike algsumma – investeerides fondi ükskõik kui väikse summa, saadakse oma rahale samasugune tootlus, kui suurinvestorid oma väga suurte summadega.

Madalast riskitasemest hoolimata on kõik kohustuslikud pensionifondid avatud  investeerimisriskile. See tähendab, et osaku väärtus sõltub pensionifondi investeeringute väärtusest, nii et osaku hind võib nii tõusta kui ka langeda. Fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on riskantsemad kui need, mis investeerivad suuremas osas või ainult võlakirjadesse. Riskantsematel fondidel on suurem võimalus saavutada suuremat tootlust, kuid ka risk investeeringuga kaotada on kõrgem.