Sulge

Fondid

Mis on fond?

Investeerimisfond ehk lihtsalt fond on raha kogum. Tema omanikud on investorid, kes on fondi raha paigutanud. Kuidas kõik ikka täpselt toimib? Kirjeldame seda näite varal.

Näide: Oletame, et Teil on 1000 eurot ning Teie tuttaval on samuti 1000 eurot. Te otsustate koos investeerida ja avate selleks spetsiaalse konto, kuhu kannate kokku 2000 eurot. Seejärel ostate selle raha eest mõne väärtpaberi või teete hoiuse. Tegemist ongi lihtsa fondiga. Fondi tootlus sõltub Teie investeeringu tootlusest ning tulu korral jaotate selle pooleks, sest Teie alginvesteeringud olid võrdsed.

Toodud näide on küll ülimalt lihtne, kuid printsiibis toimib fond täpselt samamoodi. Investorid ostavad osakuid (saavad tükikese fondist), varad investeeritakse koos ning tootlus on kõikidele võrdne. Fondi tulu sõltub ainult sellest, kuidas on fondi vahendid investeeritud. Toodud näites oli kaks investorit ning nad otsustasid ühiselt, kuhu raha paigutada. Reaalsuses võib fondidel olla aga tuhandeid investorerid ning ühiselt otsustamine ei tule kõne alla. Selle tarbeks palkavad investorid fondihalduri, kes paigutab fondi rahasid ning võtab selle eest teatud tasu.

Fondiosakud on üldiselt väga likviidsed – neid saab igal ajal tagasi müüa. Osakute tagasimüüki ehk lunastamist võimaldab fond ise, kuna üldjuhul fond ostab oma osakud alati tagasi.

Nimetatud lihtsad põhimõtted on fondide toimimise aluseks.

Fond tekib nõnda, et investorid panevad rahad kokku ja fondihaldur ehk fondivalitseja investeerib seda ühiselt. Kes on aga fondihaldur ning kuidas ta teostab fondi juhtimist?

Fondi investeeringutega tegeleb spetsiaalselt selleks ametisse nimetatud fondijuht. Kõik Eesti fondijuhid peavad omama fondijuhi atesteerimistunnistust, mille väljastab rahandusminister.

Fondijuht saab palka fondivalitsejalt. Fondivalitseja on firma, mis tegeleb ainult fondide (ja privaatportfellide) haldamisega. Fondivalitseja korraldab fondi raamatupidamist, müüki ja muid funktsioone. Üks fondivalitseja võib valitseda ka mitut fondi ning tema palgal võivad olla mitmed fondijuhid.

Fondi varad asuvad fondile spetsiaalselt avatud kontol depoopangas. Fondil on sõlmitud depoopangaga leping, mille põhiline sisu on, et depoopank kohustub hoidma fondi varasid ning teostama järelevalvet fondivalitseja tegevuse üle.

Depoopangaks võivad Eestis olla kõik krediidiasutused (pangad), kes omavad Eesti Pangalt vastavat tegevusluba. Depoopank on investorite turvalisuse seisukohast üks olulisemaid komponente, sest fondi (ja seega ka investorite) varad asuvad just depoopangas.

Kui midagi fondivalitseja või fondijuhiga juhtub, on varad igal juhul depoopangas. Patustanud fondijuhilt/fondivalitsejalt võetakse õigus fondi varasid käsutada – varadega tegeleb edasi depoopank, kes otsib uue sobiva fondivalitseja. Investorite vara on aga kaitstud, kuna varad on depoopangas hoiul.

Esimene kontrolltase on fondivalitseja, kes vastutab fondi tingimuste ning ka õigusaktides nimetatu täitmise eest. Fondivalitsejal peab olema sisekontrolör või siseaudiitor, kes teostab firmasisest järelevalvet.

Teine tase on depoopank, kes vastutab selle eest, et fondiosaku puhasväärtus ehk NAV oleks õigesti arvutatud. Kontrolli teostamiseks on depoopangal õigus küsida fondivalitsejalt erinevaid aruandeid ning sekkuda vahetult hinnaarvutuse protsessi.

Kolmas tase on Finantsinspektsioon. Nii depoopanka kui ka fondivalitsejat kontrollib omakorda Finantsinspektsioon ehk riiklik järelevalveorgan (edaspidi Inspektsioon). Selleks, et üldse saada fondivalitsemiseks vajalikku luba, on vaja saada vastav tegevusluba Inspektsioonilt. Konkreetse fondi käivitamine saab toimuda alles pärast fondi tingimuste registreerimist Inspektsioonis. Kui fond juba toimib, esitatakse Inspektsioonile regulaarseid aruandeid nii fondi kui ka fondivalitseja tegevuse kohta. Lisaks eelnevale on Inspektsioonil õigus teostada ka kohapealset kontrolli.

Kuidas tekib fondide kasum? Põhimõte on lihtne: fondiosakuid ostes kannavad investorid fondi raha. Raha investeeritakse väärtpaberitesse, mille väärtus omakorda võib tõusta (või langeda). Fondi tulem on aga üks-üheselt seotud fondi varade hinnaga. Fondi kõige olulisem omadus on, et kogu tulem investeerimiselt antakse otse edasi investoritele. Kui fond investeerib aktsiatesse ning aktsiaturg tõuseb, siis tõuseb samapalju ka fondiosaku hind. Kui aktsiaturg kukub, langeb ka fondi hind. Kui fond investeerib võlakirjadesse, kasvab fondi hind stabiilselt.

Seda arvestades sõltub investorite käekäik otseselt fondi investeeringutest. Kuidas saab investor teada, kuidas fond täpselt investeerib? Kogu investeeringute poliitika on kirjas fondi tingimustes, kus on näidatud:

  • Investeerimispoliitika põhiprintsiibid ehk milline on fondi varade jaotus, milline on aktsiate osakaal, milline on võlakirjade osakaal.
  • Investeerimispiirangud ehk millised on lubatud või keelatud riigid ja majanduspiirkonnad, millised on maksimaalsed lubatud piirid aktsiate, võlakirjade, teiste fondiosakute, deposiitide ja teiste kasutatavate investeerimise instrumentide jaoks.
  • Riski hajutamise põhimõtted ehk kui palju võib investeerida ühte väärtpaberisse või ühte aktsiasse.

Piirangud on kindlasti fondi tingimustes määratud, kuid reaalselt on siin oma osa öelda läbi seaduste ka riigil. Kehtivate seaduste kohaselt ei tohi investeeringud näiteks ühte aktsiasse või võlakirja (ehk ühte instrumenti) ületada 10% fondi varadest; kogumispensioni fondide puhul on selleks määraks 5%. See tähendab, et fondi portfellis peab olema vähemalt 10-20 erinevat väärtpaberit, mis peaks riske võimalikult palju hajutama.

Fondi kohustuseks on fondivalitsejale makstav tasu ehk tasu, mida fondivalitseja kui fondijuhi tööandja võtab fondi varade haldamise eest. Erinevatel fondidel võivad kohustusteks olla ka fondi depoopangale makstav tasu, oskute väljalaskmistasud, osakute tagasivõtutasud jms.

Kogumispensioni fondidel on ainsaks fondi kohustuseks fondivalitsejale makstav tasu. Sellest tasust maksab fondivalitseja kõik fondiga seotud kulud nagu näiteks eelpool nimetatud tasu depoopangale. Igal juhul on fondi tingimustes täpselt fikseeritud kõik fondi arvelt makstavad kulud ning nende suurused.