Sulge

Vanaduspension

Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis töötatud pensionistaaži.

Vanaduspension koosneb kolmest osast:

  • Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2017. a 161,9038 eurot
  • Staažiosak, mida arvestatakse töötamise eest kuni 1998. aasta 31. detsembrini
  • Kindlustusosak – personaalselt arvestatav pensionilisa

Staažiosaku suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid. Lisaks arvestatakse seda töötamisega võrdsustatud aastate eest, näiteks laste kasvatamine, ajateenistus, ülikooli või kutsekooli päevaõpe aga ka aja eest, kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu. Täpsema loetelu leiab Riikliku pensionikindlustuse seadusest. Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 5,767 eurot.

Kindlustusosaku suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Selle arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 5,767 eurot.

 Naised  Mehed
 Sünniaasta  Vanus  Sünniaasta  Vanus
1944 58 a, 6 kuud  1938 a ja hiljem sündinud  63 a
1945 59 a
1946 59 a, 6 kuud
1947 60 a
1948 60 a, 6 kuud
1949 61
1950 61 a, 6 kuud
1951 62 a
1952 62 a, 6 kuud
1953 63 a
1954 63 a, 3 kuud 1954 63 a, 3 kuud
1955 63 a, 6 kuud 1955 63 a, 6 kuud
1956 63 a, 9 kuud 1956 63 a, 9 kuud
1957 64 a 1957 64 a
1958 64 a, 3 kuud 1958 64 a, 3 kuud
1959 64 a, 6 kuud 1959 64 a, 6 kuud
1960 64 a, 9 kuud 1960 64 a, 9 kuud

1953. aastaks on meeste ja naiste vanaduspensioni ead tõusnud võrdsele tasemele, ehk nii naiste kui ka meeste vanaduspensioni iga on 63 aastat.

Alates 1954. aastal sündinutest hakkavad meeste ja naiste vanaduspensioni ead tõusma koos 3 kuu kaupa iga aasta kohta. 1961. aastal sündinud meeste ja naiste puhul jõuab vanaduspensioniea piir 65 eluaastani.

  • ennetähtaegne vanaduspension
  • edasilükatud vanaduspension

Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga. Sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata hiljem ümber vanaduspensioniks ega soodustingimustel vanaduspensioniks. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta inimesele, kes töötab (v.a juhul, kui inimene on jõudnud üldisesse vanaduspensioniikka (63 a)).

Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.

Riikliku pensioni kasv on vastavuses elukalliduse tõusu ja sotsiaalmaksu laekumise (palgafondi kasvu) suurenemisega. Kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Iga-aastasel indekseerimisel saadud suuremat pensionit hakatakse välja maksma  1. aprillist.

Loe riikliku pensioni kohta lisaks: Sotsiaalkindlustusamet