Sulge

Sambad ja nende erinevus

Riiklik pension on – nagu nimigi ütleb – riigi makstav pension, mille eesmärk on tagada vanaduspensioniikka jõudnud, töövõimetutele või toitja kaotanud inimestele regulaarne igakuine sissetulek.

Riiklikke pensioneid on mitut liiki: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension.

I sammas tähistab riiklikku vanaduspensioni, ning seda makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on vähemalt 15 aasta pikkune tööstaaž.

Üldine pensioniiga Eestis on 63 aastat, naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-e peale aastaks 2016. Aastaks 2026 tõuseb üldine pensioniiga Eestis 65le eluaastale.

Riiklik pension tugineb solidaarsuspõhimõttele, mis tähendab, et praegu tööl käivate inimeste tasutud maksudest makstakse pensioneid praegustele pensionäridele. Riiklikku pensioni maksab riik rahast, mis on riigieelarvesse laekunud sotsiaalmaksust. 33% sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja palgalt, mille riik maksab välja ravikindlustuseks ja pensioniteks.

II samba eesmärk on suunata töötavate inimeste palgast osa raha nende personaalseks pensioniks, et inimestel oleks lisaks n-ö jooksvalt rahastatavale riiklikule pensionile ka enda kogutud täiendav pension.

II samba ehk kohustusliku kogumispensioni puhul maksab töötaja igakuiselt 2% oma brutopalgast enda poolt valitud pensionifondi ning riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust 4%.

Pensionifondi makstud raha haldavad fondijuhid, kes investeerivad töötajate poolt tasutud pensionimaksed erinevatesse varadesse, eesmärgiga fondi makstud töötaja raha väärtust aastate jooksul kasvatada.

Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele.

Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel (üldreeglina) sõlmida leping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele sõltuvalt pensifondi kogutud vara hulga mahust sõltuva suurusega pensioni elu lõpuni.

III sammas ehk täiendav kogumispension on loodud eesmärgiga pakkuda inimestele võimalust kindlustada oma vanaduspõlve veelgi paremini lisaks I-le ja II-le sambale.

Täiendava kogumispensioniga saab liituda kahte moodi:

1) sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või
2) teha makseid vabatahtlikku pensionifondi.

Väljamaksete saamiseks on samuti valida kahe variandi vahel:

1) väljamaksed kindlustuslepingu alusel või
2) väljamaksed vabatahtlikkust pensionifondist.

Täiendava kogumispensioni sissemaksete suurused saab ise määrata ning maksete suurust on võimalik alati muuta. Kui täiendava kogumispensioni sissemaksed jäävad aastas alla 6000 euro või 15% brutosissetulekust, on sissemaksed tulumaksuvabad.