Sulge

Küsimused

I sammas

Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Naised Mehed
Sünniaasta Vanus Sünniaasta Vanus
1953 63 a 1953  63 a
1954 63 a, 3 kuud 1954 63 a, 3 kuud
1955 63 a, 6 kuud 1955 63 a, 6 kuud
1956 63 a, 9 kuud 1956 63 a, 9 kuud
1957 64 a 1957 64 a
1958 64 a, 3 kuud 1958 64 a, 3 kuud
1959 64 a, 6 kuud 1959 64 a, 6 kuud
1960 64 a, 9 kuud 1960 64 a, 9 kuud
1961 65 a 1961 65 a

7. aprillil 2010 võttis Riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega sätestatakse vanaduspensioni üldiseks eaks 65 aastat. Alates 2017. aastast sätestatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud isikutele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani aastaks 2026.

Riikliku pensioni kujunemisel on oluline osa kindlustusosakul. Kohustusliku kogumispensioniga liitumisel väheneb vanaduspensioni kindlustusosaku aastakoefitsiendi suurus, kuna väheneb inimese töötasult tasutud sotsiaalmaksu summa.

Kuna Teie riiklikku pensioni ehk I sammast vähendav summa kantakse Teie arvele kogumispensionis ehk II sambas ja see hakkab teenima tulu, on riikliku pensioni vähenemine ja kogumispensioni suurenemine lõppkokkuvõttes kasulikum kui vaid riiklikule pensionile toetumine.

Kohustuslikku pensionifondi tehakse riigipoolseid sissemakseid Sotsiaalkindlustusameti kaudu isikule, kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last.

Sotsiaalkindlustusamet ei tee kogumispensioni riigipoolseid sissemakseid teiste toetuste osas.

Töötaja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.

Vanaduspensioniealiseks saavad nii mehed kui naised 63aastaselt (v.a 1952 aastal sündinud naised, kelle puhul vanaduspensioniiga saabub 62 aasta ja 6 kuu vanuseks saamisel).

Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms), on töötuskindlustusega kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma.

Töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka.

Töötuna registreeritud inimesele makstakse töötuskindlustushüvitist, kui ta vastab hüvitise määramise tingimustele:

– tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;

– viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).

Lisaks makstakse kindlustushüvitist koondamise korral nii sooduspensioni, invaliidsuspensioni kui ka vanaduspensioni saavale koondatud töötajale, kes on töötanud asutuses üle viie aasta.

Koondamishüvitise taotluse peab töötukassale esitama tööandja – viie päeva jooksul pärast töötaja koondamist.

II sammas

Kogumispensioniga liitumine ja sissemaksed

Makse tasumine toimub väga lihtsalt. Kogumispensioniga liitumisel teatage sellest kindlasti oma tööandjale, kes peab tähtaja saabumisel 2% teie palgast ise kinni ning saadab selle koos sotsiaalmaksuga maksuametile. Maksuamet eraldab liitunud inimeste eest tasutud sotsiaalmaksust 4% (riigile jääb 29%), lisab sellele 2% ning lähetab need summad Eesti Väärtpaberikeskuse arvele riigikassasse. Eesti Väärtpaberikeskus teeb registrist kindlaks Teie fondivaliku ja suunab raha edasi Teie poolt valitud pensionifondi.

Kontol näeb osakuid kohe, kui Teie kogumispensioni maksed on Maksu- ja Tolliametist EVK-sse laekunud ja osakud on välja lastud. Kui Teie kontole ei ole raha laekunud, võib põhjuseid olla mitu:

• tööandja ei pidanud Teie palgast kogumispensioni makset kinni
• tööandja pidas makse kinni, kuid ei ole seda Maksu- ja Tolliametile edastanud
• tööandja edastas Maksu- ja Tolliametile kinnipeetud maksu, kuid ei ole lisanud maksudeklaratsiooni
• tööandja poolt edastatud deklaratsioonis on vead

Soovitame Teil esmalt pöörduda tööandja poole selgitamaks, kas Teie tööandja poolt kinnipeetud kogumispensioni maks ning deklaratsioon on korrektselt Maksu- ja Tolliametile esitatud, või võtta ühendust Maksu- ja Tolliametiga.

Fondiosakud jäävad fondi edasi tulu teenima. Töötuks oleku ajal peatub vaid kogumispensioni maksete tasumine. Info inimese töötuks jäämise kohta jõuab pensionifondi läbi endise tööandja.

Selleks ajaks katkevad Teie palgalt arvestatud kogumispensioni maksed. Need jätkuvad siis, kui naasete tööle. Info lapsepuhkusele jäämise kohta jõuab pensionifondi läbi endise tööandja.
1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni.
Loe lisaks vanemapensioni kohta

Selleks ajaks kogumispensioni maksed katkevad. Need jätkuvad siis, kui naasete ja asute jälle tööle Eestis. Silmas tuleb pidada, et kuna pensionifondi osakud on avatud investeerimisriskile, siis võib pensionikontol olevate osakute väärtus nii kahaneda kui kasvada.
Kogutud summa, hoolimata residentsusest, on võimalik vastavalt Eesti seadusandlusele välja võtta vanaduspensionieas.

Kui olete kogumispensioniga liitunud, s.t esitanud valikuavalduse ja Teile on avatud pensionikonto, ei ole Teil võimalik kogumispensionist loobuda.

Pank on kohustatud hoidma pensionifondi varasid lahus panga muudest varadest (nt laenuks antavatest vahenditest). Selle reegli täitmise osas teostavad järelvalvet depoopank ning Finantsinspektsioon.

Liitudes kogumispensioni süsteemiga ja asudes tegema kogumispensioni makseid, omandatakse Teile kogumispensioni maksete eest kogumispensioni fondi osakuid. Osakute omanikuna olete üks fondi osanikest ning Teist saab investor.

Nii fondi osanikuna kui investorina on riik läbi seaduste sätestanud mitmed investorite kaitsemehhanismid – seadnud nõudeid fondi ja fondi varade juhtimisele, piiranguid investeerimisele, kehtestanud korra investoritele tekitatud kahju hüvitamiseks ning loonud nii riikliku kui ka fondide sisemise järelevalvestruktuuri.

Fondide tegevuse üle teostab kontrolli Finantsinspektsioon. Fondide tegevust reguleerib Investeerimisfondide seadus, Kogumispensionide seadus ja Tagatisfondi seadus. Kui fond likvideeritakse, omandab iga osakuomanik vastavalt Kogumispensionide seadusele jaotamisele kuuluva raha eest vastava arvu tema valitud või valiku tegemata jätmisel Finantsinspektsiooni poolt määratud teise kohustusliku pensionifondi osakuid. Vastavalt Tagatisfondi seadusele, kui inimene kaotab raha, maksab riik seaduse kohaselt 10 000 eurot kaotatud rahast sajaprotsendiliselt tagasi. Ülejäänud fondi paigutatud raha saab tagasi 90 protsendi ulatuses.

Alaealise pärija nimel pensionifondi osakute tagasivõtmiseks on vaja pangale esitada kohtumäärus, mis kinnitab eestkostja õigust selleks tehinguks.

Kogumispensioni väljamaksed

Kogumispensioni saamine ei eelda riiklikule vanaduspensionile minemist. Seega on osakuomanikul võimalik valida, kas:

• saada riikliku vanaduspensioni ja kogumispensioni väljamakseid korraga,
• lükata mõlema pensioni saamist edasi,
• võtta esialgu kahest pensionist üks ja lükata teise saamist edasi.

Enne vanaduspensioni ikka jõudmist ei ole võimalik kohustuslikuks kogumispensioniks kogutud raha välja võtta. Erandiks on siin täna pärimise olukord, kus pärijal on õigus 1 aasta jooksul (kui pärija on liitunud II sambaga) või 10 aasta jooksul (kui pärija ei ole II sambaga liitunud) esitada avaldus päritud osakute tagasivõtmiseks (st rahas väljavõtmiseks), täpsem info siin.

Osakuomanike automaatset teavitamist ei ole ette nähtud. Ilma osakuomaniku nõusoleku ja initsiatiivita kogumispensioni väljamakseid ei tehta. Avalduse esitamiseks tuleb kõigepealt pöörduda, kas panga või elukindlustusseltsi poole. Kogunenud summa suurust saab vaadata ka Pensionikeskuse veebilehe alajaotuses „Minu konto”.

II sambasse kogunenud raha kohta saab informatsiooni Pensionikeskuse veebilehe alajaotusest “Minu konto“. Ülevaadet kogunenud summadest pakuvad ka internetipangad. Samuti saab vastava päringu teha pangakontoris.

Ainsaks väljamaksete saamise eeltingimuseks on see, et osakuomanik on vanaduspensioni ealine. Osakuomanikul on õigus valida endale sobiv aeg, millal väljamakseid soovitakse saada.

Kui osakuomanik on jõudnud vanaduspensioni ikka, kuid ta ei soovi kohe kogumispensioni välja võtta, siis jäävad talle kuuluvad kohustusliku pensionifondi osakud pensionifondi alles.

Kui osakuomanik käib veel tööl, siis ta jätkab pensioni kogumist (omandab uusi osakuid juurde). Silmas tuleb pidada, et kuna pensionifondi osakud on avatud investeerimisriskile, siis võib osakute väärtus nii kahaneda kui kasvada.

Kui osakuomanik soovib kohustusliku kogumispensioni väljamakseid edasi lükata, siis ei pea ta selleks eraldi midagi tegema. Tegutseda tuleb osakuomanikul siis, kui tal on soov hakata väljamakseid saama.

Samuti on võimalik kogumispensioni ka üldse mitte välja võtta. Kui osakuomanik ei ole kogumispensioni välja võtnud ja sureb, kuuluvad tema osakud pärandvara hulka.

Kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus (raha kogumine) lõpeb osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril. Kui näiteks osakuomanik hakkab kogumispensioni saama 1. märtsist ja käib tööl edasi, siis jätkab ta kohustusliku kogumispensioni makse maksmist kuni aasta lõpuni. See tähendab, et selle aja jooksul koguneb raha II sambasse juurde. Täiendavalt omandatud osakuid saab osakuomanik kasutada samuti pensionina. Täpsemad reeglid sõltuvad sellest, mil viisil osakuomanikule väljamakseid tehakse (kas pensionilepingu või fondipensioni alusel või tehti hoopis ühekordne väljamakse).

Kohustuslikku kogumispensioni ei kanta üle koos riikliku pensioniga, sest pensionimaksjad on I samba (riiklik pension) ja II samba (kohustuslik kogumispension) puhul erinevad.
Vanaduspensioni maksab Sotsiaalkindlustusamet, kohustuslikku kogumispensioni aga maksab kas kindlustusselts või Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

Fondipension

Fondipensioni kokkuleppimisel valib osakuomanik:

  • perioodi, mille jooksul ta soovib väljamakseid saada (arvestuslik kestus, NB! periood ei või olla lühem kui seadusega kehtestatud fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus: vaata tabelit),
  • väljamaksete sageduse (väljamakseid tehakse kas kord kuus, kord kvartalis või kord aastas),
  • väljamaksete aluseks on osakute arv

Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist. Väljamakseid tehakse:

  • vastavalt osakute piirmäärale või
  • vastavalt osakute arvule, mis saadakse osakuomanikule kuuluvate osakute arvu jagamisel fondipensioni arvestusliku kestusega (nt 1000 osakut / 10 aastat = 100 osakut aastase väljamakse puhul).

Kui osakuomanik soovib saada väljamakseid võimalikult pika perioodi jooksul, on tal võimalik määrata pikem fondipensioni arvestuslik kestus.

Kui osakuomanik soovib võimalikult suuri väljamakseid lühema perioodi jooksul, saab ta valida fondipensioni perioodiks minimaalse võimaliku kestuse ning väljamaksete osakute arvuks osakute piirmäära. Piirmäära kasutamiseks tuleb teha fondipensioni avamise avaldusele vastav märge.

Kui osakuomanik omab mitme kohustusliku pensionifondi osakuid, siis jaotatakse väljamaksete aluseks olev osakute arv erinevate pensionifondide vahel. Jaotamine toimub vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii kindlaks osakud, mis igast pensionifondist väljamakse tegemisel tagasi võetakse.

NB! Et väljamaksed baseeruvad osakute arvul ning pensionifondi osaku väärtus on ajas muutuv, hakkavad üksteisest erinema ka väljamaksete summad (isegi kui osakute arv jääb kogu aeg samaks).

Konkreetse väljamakse aluseks olev osakute arv leitakse enne väljamakse tegemist, mis tähendab, et hiljem omandatud osakud võetakse omandamisele järgneva väljamakse tegemisel juba arvesse. Seega ei pea osakuomanik midagi tegema ning tema fondipensioni väljamakse kujuneb lihtsalt suurem (eeldusel, et osakute väärtus ei ole vahepeal oluliselt vähenenud).

NB! Kui lisandunud osakute tõttu muutub osakute koguväärtus pensionikontol suuremaks kui 50-kordne rahvapensioni määr, siis tuleb kindlustusseltsiga kokku leppida pensionileping.

Registripidaja vaatab iga aasta 31. detsembri seisuga kõigi fondipensioni alusel väljamakseid saavate osakuomanike osakute koguväärtuse üle. Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus suureneb (heade investeerimistulemuste või täiendavalt omandatud osakute tõttu) sedavõrd, et see on 31. detsembri seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või on sellest suurem, saab ta hiljemalt 31. jaanuariks registripidajalt teavituse, et tal võib tekkida kohustus sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping eluaegse pensioni saamiseks.

Kohustus pensionilepingu sõlmimiseks tekib siis, kui osakute koguväärtus on teavitusele järgneva 1. aprilli seisuga ikka võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või on sellest suurem.
Sellisel juhul lõpeb automaatselt ka fondipension 1. aprillil. Väljamaksete jätkumiseks tuleb sõlmida pensionileping kindlustusseltsiga.

Jah, pensionifondide vahetamine on lubatud ka kohustusliku kogumispensioni väljamaksete saamise ajal.
Muutused osakute arvus ja osakute väärtuses kajastuvad peale pensionifondi vahetamise toimumist juba järgmistes väljamaksetes, kuna väljamakse aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist.

Fondipensioni lõpetavaid sündmusi on mitu:

• osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmine ja väljamaksmine,
• osakute koguväärtuse kasvamine vähemalt 50-kordse rahvapensioni määra suuruseks,
• osakuomaniku sooviavaldus fondipensioni lõpetamiseks,
• osakuomaniku surm.

Seega lõpeb fondipension:

• Kui kõik fondiosakud on välja makstud. Kuna osakuomanikule rohkem kohustusliku pensionifondi osakuid ei kuulu, ei ole ka millegi eest enam väljamakseid teha.
• Kui fondipensioni kestuse ajal on osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus kasvanud ja on nii 31. detsembri kui sellele järgneva 1. aprillii seisuga võrdne või suurem 50-kordse rahvapensioni määrast (nt päritud osakute puhul). Sel juhul lõpeb fondipension 1. aprillil ning väljamaksete jätkumiseks tuleb osakuomanikul sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping. Sel moel tagatakse võimalikult paljudele inimestele eluaegne pension, võttes arvesse ka kogunenud summat ja selle eluaegseteks väljamakseteks jagamise otstarbekust.
• Kui osakuomanik esitab fondipensioni lõpetamise avalduse (soovib näiteks pensioni saamise peatada või lõpetada või sõlmida kindlustusseltsiga pensionilepingu).
• Kui osakuomanik sureb. Alles jäänud osakud kuuluvad osakuomaniku pärandvara hulka.

Pensionileping

• millise sagedusega ta pensioni soovib saada (kas kord kuus või kord kvartalis),
• kas lisada lepingule ka garantiiperiood, mis tagaks osakuomaniku varajase surma korral väljamaksed soodustatud isikule.

Tehes otsuseid pensionilepingute tingimuste osas tasub kindlasti võrrelda ka nende mõju pensioni suurusele – kas ühe või teise tingimusega kaasnev lisahüve on väärt pensioni suuruse vähenemist või toob mõni tingimus kaasa hoopis suurema pensioni.

Kui pensionileping on sõlmitud, kantakse osakutele vastav summa osakuomaniku kindlustusmaksena kindlustusseltsile.

Et kindlustusseltsi poolt pensionilepingu sõlmimiseks pakkumise esitamise ja raha ülekandmise vahele jääb teatud periood, võivad nii osakute arv kui väärtus selle aja sees muutuda. Sellest tulenevalt korrigeerib kindlustusselts kindlustusmakse ja pensionimaksete suurust pärast raha laekumist.

Garantiiperioodiga pensionilepingu puhul määratakse pensionilepingus soodustatud isik või isikud (soodustatud isikuks ei või olla juriidiline isik), kellel on õigus lepingu alusel tehtavatele pensionimaksetele juhul, kui kindlustusvõtja sureb garantiiperioodi jooksul. Soodustatud isikule tehakse pensionimakseid kuni garantiiperioodi lõpuni.

Garantiiperioodi lepivad omavahel kokku kindlustusvõtja ja kindlustusselts, kuid arvestada tuleb, et mida pikem on garantiiperiood, seda kallim on pensionileping ehk seda väiksemad on sellise lepingu alusel tehtavad pensionimaksed.

Soodustatud isik ei pea kuuluma seadusjärgsete pärandisaajate ringi.

Pensionilepingu sõlmimisel määratakse pensionimakse suurus, mille maksmise kohustus on kindlustusseltsil kuni osakuomaniku surmani. Pensionimakse suurus võib muutuda tulenevalt kindlustusseltsi poolt jaotatavast kasumist või juhul, kui osakuomanik maksab kindlustusseltsile täiendava kindlustusmakse (nt omandab pärimise teel osakuid).

Pensionilepingu sõlmimisel on kindlustusseltsile teada kindlustusmakse suurus ja osakuomaniku vanus. Osakuomanik määrab, kui sagedasti ta soovib väljamakseid saada ning selle, kas ta soovib lepingu sõlmida näiteks ühise pensionilepinguna või lepinguna, millele on juurde lisatud garantiiperiood.

Pensionimaksete suurus sõltub seega ka pensionilepingu tingimustest:
• garantiiperioodi olemasolust ja pikkusest,
• kindlustusmakse suurusest ja pensionimaksete sagedusest,
• pensionimaksete alguse ajast,

Lisaks sõltub pensionimakse suurus veel investeerimistulemustest, mis garanteeritud intressimääraga pensionilepingu puhul lepitakse eelnevalt kokku (pensionilepingud on kõik garanteeritud intressimääraga), kindlustusandja poolt kulude katteks võetavate tasude suurusest ning kindlustusvõtja oodatavat eluiga peegeldavatest suremusnäitajatest (viimased sõltuvad muuhulgas kindlustusvõtja vanusest).

Suremustabeleid kasutatakse kindlustatava isiku oodatava eluea kirjeldamiseks. Suremustabelid sisaldavad rahvastiku suremust peegeldavaid karakteristikuid, mis tavaliselt tuuakse välja iga vanuseaasta kohta.

Näiteks pensionilepingute puhul sõltuvad pensionimaksed ehk pensioni suurus teadmistest praeguse ja tulevase suremuse kohta. Suremustabeli aluseks on suremustõenäosused, mille järgi prognoositakse surmade arvu ning inimeste tulevase eluea pikkust.

Suremustabeleid võib koostada nii kogu rahvastiku kui ka näiteks ainult kindlustatud isikute kohta (selekteeritud suremustabel).

Kui osakuomanik omandab kohustusliku pensionifondi osakuid pärast pensionilepingu sõlmimist, sõltuvad tema võimalused omandatud osakute väärtusest.

Üldjuhul saab osakuomanik täiendavalt omandatud osakuid kasutada üksnes juhul, kui ta tasub need täiendava kindlustusmaksena kindlustusseltsile (suurendades sellega oma pensioni). Täiendava kindlustusmakse tasumiseks võib osakuomanik esitada kindlustusseltsile avalduse.

Kui osakuomanik avaldust ei esita, siis korraldab registripidaja osakuomanikule kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmise ja kannab nende koguväärtuse 31. märtsist arvates viie tööpäeva jooksul kindlustusseltsile osakuomaniku (kindlustusvõtja) poolt sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena. Seega teeb registripidaja igal aastal ka automaatseid rahakandeid osakuomanike eest kindlustusseltsidele.

Kui osakuomaniku poolt täiendavalt omandatud osakute koguväärtus on võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või on sellest suurem, on osakuomanikul, lisaks täiendava kindlustusmakse tasumise õigusele, õigus sõlmida omandatud osakute eest teine pensionileping, esitades selleks kindlustusseltsile avalduse.

Kui osakuomaniku poolt täiendavalt omandatud osakute koguväärtus on suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul, lisaks täiendava kindlustusmakse tasumise ja teise pensionilepingu sõlmimise õigusele, võimalus jätta osa osakuid oma pensionikontole. Sel juhul tuleb tal kokku leppida nende osas fondipension või esitada ühekordse väljamakse avaldus (eeldusel, et täidetud on ka ühekordse väljamakse tingimused), tingimusel, et on tasutud täiendav kindlustusmakse või sõlmitud teine pensionileping osakute ulatuses, mis vastas 700-kordsele rahvapensioni määrale.

Kui täiendava kindlustusmakse tasumise õigus on kõigil osakuomanikel, kes on pärast pensionilepingu sõlmimist omandanud täiendavalt osakuid, siis teise pensionilepingu sõlmimise õigus ja osade osakute pensionikontole jätmise õigus tekivad ainult teatud tingimustel. Sellistest täiendavatest õigustest teavitab hiljemalt 31. jaanuariks osakuomanikke registripidaja.
Kui registripidaja on osakuomanikku teavitanud, kuid osakuomanik ei ole oma täiendavaid õigusi kasutanud, kannab registripidaja osakuomaniku poolt täiendavalt omandatud osakud tema täiendava kindlustusmaksena kindlustusseltsi. Seega on osakuomanikul võimalik kasutada teise pensionilepingu sõlmimise õigust või osade osakute pensionikontole jätmise õigust sellisest õigusest teadasaamisest (kui osakuomanik varem ei märka, et ta on suure koguse osakuid omandanud, siis teavitab teda 31. jaanuaril registripidaja sellest) kuni 31. märtsini.

Kui osakuomanik omandab täiendavaid osakuid, mille koguväärtus on vähemalt 50-kordse rahvapensioni määraga võrdne, 1. jaanuari ja 31. märtsi vahel, siis jätab registripidaja selle osakuomaniku osakud 31. märtsile järgneva 5 tööpäeva jooksul tagasi võtmata. Seega pikeneb aeg, mille jooksul osakuomanik saab oma täiendavaid õigusi kasutada.

Tavapäraselt ei ole elukindlustuslepinguid väljamaksete faasis võimalik üles öelda ja seega ka kindlustusseltsi või lepingut vahetada. Pensionilepingute puhul on selles osas tehtud erand ning teatud tingimustel võimaldatakse kindlustusseltsi või lihtsalt lepingu vahetamist. Lepingu ülesütlemisel on kindlustusseltsil õigus võtta ka selle eest tasu.

Pensionilepingu ülesütlemine on lubatud üksnes juhul, kui selle sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat ning lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne pensioniaasta lõppu.

Kui kindlustusvõtja ütleb pensionilepingu üles, siis lõpeb leping pensioniaasta lõpus. Kindlustusvõtja saab sõlmida uue pensionilepingu pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist.

Et pensioniks kogutud raha saab kasutada ainult pensionina, ei maksta pensionilepingu ülesütlemise korral selle lepingu tagastusväärtust välja kindlustusvõtjale, vaid kantakse kindlustusvõtja poolt sõlmitud uue pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusseltsile. Seega ongi pensionilepingu ülesütlemisel mõte üksnes siis, kui pärast sõlmitakse uus ja kindlustusvõtjale sobivam pensionileping.

Enne pensionilepingu ülesütlemist tasub uurida selle tagastusväärtust ning seda, kas leidub pakkumisi, mis oleksid olemasolevast pensionilepingust pensioni suuruse või oma tingimuste poolest paremad.

Üldjuhul lõpeb pensionileping kindlustusvõtja surma korral. Kindlustusvõtja surma korral lõpetatakse üldjuhul ka pensionimaksete tegemine.

Kui pensionileping on garantiiperioodiga ning kindlustusvõtja sureb garantiiperioodi jooksul, jätkab kindlustusselts garantiiperioodi lõpuni väljamaksete tegemist, kuid väljamaksete saajaks on nüüd soodustatud isik.

Kui reeglina on pensionilepingu lõpetajaks surm, siis kindlustusvõtja võib teatud tingimustel pensionilepingu ka üles öelda. Sellisel juhul lõpeb pensionileping pensioniaasta lõpus.

Tingimused
Pensionileping Fondipension
Pensioni maksmise periood Pensioni makstakse kindlustusvõtja elu lõpuni.  Pensioni makstakse seni kuni kõik fondi osakud on välja makstud (fondipensioni väljamaksed võivad lõppeda enne osakuomaniku surma).
Pensioni suuruse muutumine Pensioni suurus lepitakse kokku pensionilepingu sõlmimisel ja see ei saa aja jooksul väheneda.
Pensioni suuruse leidmiseks lepitakse kokku, kui pika perioodi jooksul väljamakseid tehakse ja kuidas leitakse osakute arv, mis on väljamakse aluseks. Pensioni suurust mõjutab osaku väärtus, mis on ajas muutuv. Seega võib pension aja jooksul nii suureneda kui väheneda.
Pensionivarade (osakute) päritavus Lubatud on sõlmida garantiiperioodiga pensionilepinguid, mis sõltuvalt lepingust võimaldavad ka ühekordset väljamakset kogu garantii ulatuses. Soodustatud isik ei pea kuuluma seadusjärgsete pärandisaajate ringi.  Pensioniks väljamaksmata raha on pensionifondis osakutena ning osakud on pärandatavad.  Pärijateks on otsesed pärijad s.h lapsed, abikaasa või testamendis nimetatud isikud.

 III sammas

Usaldusväärse informatsiooni leiab pensionifondi tingimustest ehk prospektist, kus on kirjas kõik oluline, mida investor selle pensionifondi kohta peaks teadma. Pensionifondi valikul aitavad Teid kindlasti ka vastavate fondide nõustajad.

Kohustusliku kogumispensioni summat ei ole võimalik täiendava kogumispensioni fondi üle kanda.