Riiklik pension
Riikliku pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.
Vastavad kontaktid leiate siit:
Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.
Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension.
Riikliku pensioni taotlemiseks tuleb esitada avaldus ning sellele lisaks nõutud dokumendid elukohajärgsele pensioniametile.
Kaks uut pensionivõimalust on:
- ennetähtaegne vanaduspension,
- edasilükatud vanaduspension.
Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata ümber vanaduspensioniks ega soodustingimustel vanaduspensioniks. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta töötamise korral isikule, kes ei ole jõudnud üldisesse vanaduspensioniikka. Pärast üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni ka töötamise korral.
Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.
Pensionide indekseerimine 2002. aasta 1. aprillist seab riiklike pensionide suurendamise vastavusse elukallidusega ja sotsiaalmaksu laekumisega (palgafondi kasvuga). Teisisõnu - kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Loe riikliku pensioni kohta lisaks:
